Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Maria Košeleva.
            Praznik korktoiden kuziden da pedajiden al
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Kodima. № 8, 2015, p. 1
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Maria Košeleva
                
        Praznik korktoiden kuziden da pedajiden al
        
        
        Veps
                
New written Veps
                
      
             Kul’tur: Kezakun 11. päiväl vanhas Šoutjärv’-küläs mäni jogavozne vepsän Elonpu-praznik. 
 Kut männuzil-ki vozil se oli čomal Änižjärven randal. Praznikale kerazihe külänikad da adivod Petroskoišpäi, Piterišpäi da Suomespäi. Korktoiden kuziden da pedajiden al levedal pallištol seižui scen, kus oli azotadud čoma da sur’ praznikan znam. 
 Praznikan augotišes scenale tuli kaks’ neičukašt-vedäjäd čomiš vepsläižiš sädoiš. Hö avaižiba praznikan. Sid’ ičeze tervhensanoidenke eziniba Karjalan kul’turan ministr Jelena Bogdanova, Rahvahaližen politikan varapämez’ Jelizaveta  Haritonova da Šoutjärven elotahon administracijan pämez’ Irina Safonova. Kaik hö virkiba hüvid da lämid sanoid, kitiba kaikid adivoid tulendas, andoiba lahjoid praznikan tegijoile. Suomespäi tuliba Liperisebran ezitajad pämehenke Jorma Pitkäiženke. Hän-ki sanui äi lämid sanoid praznikan tegijoile. Jorma lujas toivob, miše kosketused suomalaižiden da vepsläižiden keskes kehitoitaižihe edemba-ki. 
 Oficialižen palan jäl’ghe oli sädaikollektivoiden ezitusid. Praznikale tuliba fol’klor-etnografine Karjala-sebr, Karjalan rahvahan Oma pajo-hor, Venäman pajon Pitarici-hor da eskai germanian kargun Folklorevagen-sebr. No mitte-žo vepsläine praznik linneb Šoutjärven vepsän rahvahan horata. Nece kollektiv kut i tobjimalaz čudutoiti da ihastoiti kaikid adivoid ičeze melentartuižil pajoil da karguil. 
 Azjtegon lopus oli tehtud aukcion, miččel ristitud voiba ostta ičeleze miččen-se hüvän da tarbhaižen azjan. 
 Praznikan aigan pallištol radoiba möndrivid. Ristitud voiba ostta sigä erazvuiččid čomid muštlahjoid, vepsläižid paštatesid. Völ hö voiba ambuskelta tiras, voibišteldas ken edemba tacib mäčud, vedäda kanatad da äi tošt. Lapsed ühtniba melentartuižihe mastar’-klassoihe. Rahvahaližen muzejan radnik Anna Anhimova openzi heid paštmaha vävun pirgoid. Kaik lapsed oliba hüviš meliš, sikš ku iče tegiba magedusid da adivoičetiba niil vanhembid. 
 Necil vodel Karjalas sä ei paksus ihastoitab rahvast. Naku sil-ki kerdal ristituid varastiba vihmasišt da vilud säd. No praznikan augotišes päiväine läksi pil’viden tagapäi da ihastoiti kaikid. 
 Kacmata säha praznikale tuli äi ristituid. Sigä oli kut penid lapsid, muga vanhoid-ki ristituid. Oli lujas hüvä, miše praznikale tuli äi norištod-ki, da heile oli lujas melentartušt olda necil azjtegoil. Nece praznik ühtenzoiti kaikid ristituid, külänikoid da lidnan eläjid. Se om lujas tarbhaine azj – kerata ristituid ühthe. Ristituile pidab enamba lebaita londusel, vastatas tutabidenke ristituidenke da mänetada aigad ičeze armhidenke. Kaikuččen voden Elonpu-praznik andab rahvahale necen voimusen! Mö toivom, miše tulijal-ki vodel se möst keradab äi rahvast da lahjoičeb kaikile hüväd mel’t!