Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            
            Veroiden Tedolang
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Kodima. № 3, 2016, p. 7
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Veroiden Tedolang
        
        
        Veps
                
New written Veps
                
      
             Edeližes nomeras Kodimalehteses sündui uz’ Veroiden Tedolang-rubrik. Vepsän rahvahan veroiden tundii da zelliden tedai Valentina Rogoznina starinoiči lugijoile enedevanhoiš tradicijoiš da ristituiden tervehtoitandmahtoiš. Necen nomeran täht hän vaumišti receptoid erazvuiččiš kubuišpäi. Nenid receptoid amuižiš aigoišpäi kävutoitaba ristitud, miše vahvištoitta ičeze tervhut. 
 
 Lehmuzän ikod
 Naku om jomine lehmuzänikoišpäi. Napuine vai sur’ luzik lehmuzänikoid pidab valada stokanal vaštakod vet i pordon aigad pidäda. Joda sidä pidab lämän, voib ližata vähäšt met. Vilustumižespäi voib joda 3 kerdad päiväs. Lapsile anttas koume kerdad, toižin sanuda – stokan päiväks. 
 Rügindas, vilustumižes, kurk-, nivelišk-, kohtkibus, haman kadotuses vaumitadas hul lehmuzänikjomine. Näpun änikoid valatadas hulal vedel da haudutadas päčiš. Lapsile anttas kaks’ luzikad, vagahaižile – penen luzikaižen koume kerdad päiväs. Aigvoččile voib joda pol’ stokanad koumašti päiväs. 
 
 Leskenhein
 Lapsiden täht leskenhein kävutadas vilustumižen lečindan täht, paksumba rügindaspäi. Henotud leskenheinän lehted valatadas hulal vedel da pandas lühüdaks aigaks haudumaha päčhe. Lapsile pidab joda üks’ luzik 3 kerdad päiväs, vagahaižile – pol’ luzikašt koume kerdad päiväs. 
 Leskheinäl pestihe ende vagahižiden hibjad, miše ei oliži hibjkibuid. 
 
 Gaved’hein
 Erašti lapsil oli ruskedhibjsibitez, siloi hüvän abunikan oli gaved’hein. Gaved’hein pidi lehkaita vaštakol vedel, puzerta sidä, a tehtud vedel pesta last. Kaik hibjpahused erigandeba lapsespäi. 
 Vagahaižil lapsil pestihe sündundrubid päs da hibjal. 
 Kohtun kibus gaved’hein oli ezmäižen abunikan: näpine gaved’heinäd valatadihe stokanal hulad vet i pordoižen pidätihe katusen al. Jomine om vaumiž. Se pidab joda seičemevoččile i vanhambile lapsile kaks’ sur’t luzikad koume kerdad, penile lapsile – üks’ pen’ luzikaine koume kerdad päiväs. 
 Pidab sanuda, miše pit’kha gaved’heinjomišt ei sa joda, linneb jüged maksale. 
 
 Lepburuižed
 Lepburuižid kävutadihe kohtun kibus, paskanduses. Sen täht joga perehes ned oliba. Kaks’ näput lepburuižid pidab valada vaštakol vedel i kehuzoitta pordon aigad. Jomižel jottas lapsid: kaks’ luzikad koume kerdad päiväs.