Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Guillaume Gibert.
            Vepsläižiš pagištihe Francias
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Kodima. № 4, 2017, p. 5
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Guillaume Gibert
                
        Vepsläižiš pagištihe Francias
        
        
        Veps
                
New written Veps
                
      
             Männudel vodel Le Puy-en-Velay-lidnas oli universitetan seminar, miččel minä pagižin N. Zaicevan Virantanaz-eposan da sen hengiden Airan, Anin da Tal’oin polhe. Kaikil kundlijoil konferencijal oli sur’ melentartuz’ vepsän eposaha, sikš P. Presumey, Le Puy-en-Velay-lidnan Guillaume Bude-kul’turjoukun pämez’ kucui mindai necil vodel keväz’kun 10. päiväl konferencijale ezitamaha vepsän kul’turad, literaturad da kel’t. Francias, paiči suomalaiž-ugrilaižid tundijoid, niken ei teda, ked oma vepsläižed, niken nikonz ei kulend čomad vepsän kelen muzikad, niken nikonz ei voind sada ihastust vepsän runoiden čomudes… i minä tahtoin jagatas sil heidenke. 
 Konferencijan ezmäižes palas oli ”pen’ istorii vepsoiš”: starinoičin kut oli sanutud vepsoiden polhe jo amu, Iordanan hronikoiš (VI voz’-sadal) da venälaižiš hronikoiš i kut A.J. Šogren, XIX voz-sadal ”löuzi” vepsläižid, i mikš nimiti vepsän kel’t ”suomen kelen sanskritaks”… jäl’ges sel’genzoitin kut vepsän kirjkel’ om sündunu, starinoičin Šoutjärven etnografižes muzejas, Kodima-lehteses, Kodirandaine-programmas, Elonpu-praznikoiš… 
 Konferencijan toižes palas oli pen’ vepsän literaturan ezitamine. Olin valičenu N. Abramovan, V. Lebedevan i N. Zaicevan tekstoid i lugin kändmižid francijan kel’he. Mö kundlim mugažo Kirjakamari-programman paloid, miččiš G. Baburova lugeb N. Abramovan i V. Lebedevan runoid. Mö kacuim vepsän man fotoid. Runoiden čomuz’ koski ristituid. Äjad sanuiba minei, miše oli erazvuitte vägi i erazvuitte muju neniš tekstoiš. Kaikile konferencii tuli mel’he, kaikutte oli ilokaz i kaikutte, voib olda, necil öl, uništi vepsläižiš mecoiš da järviš i, voib olda, Ojat’- jogen randoiš…