Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Pajo abutab eläda
Source:
Pagištoiti Irina Mironova, Kodima. № 7, 2018, p. 4
Pajo abutab eläda
Veps
New written Veps
Amuižiš aigoišpäi Kalages kaitas vepsläižid tradicijoid, kel’t, kul’turad.
Nügüd’ sigä om ičeze ”Pihleine”- fol’klorkollektiv, kudamb ihastoitab eläjid ičeze pajoil, ühtneb erazvuiččihe külän azjtegoihe, praznikoihe.
Kacmata sihe, miše se om sündnu ei muga amu, sidä jo kuctas ezinemaha praznikoile äjihe toižihe külihe.”Kalarand”-praznikan aigan üks’ ”Pihleine”- pajokollektivan ühtnikoišpäi Ol’ga Anatoljevna Lukijanova starinoiči minei, kut om sündnu nece čoma kollektiv.
– Kuspäi tuli idei tehta kollektiv i kut kaik zavodihe?
– Kaikuččen voden školas praznuitas Rauhan ristitun päivad.
Mö naižidenke kaiken keradamoiš necile praznikale i pajatam pajoid.
Necil-ki kerdal mö tulim praznikale.
Kalagen administracijan pämehele Natalia Jevgenjevna Silakovale lujas tuli mel’he, kut mö pajatam.
Hän tariči minei tehta kollektiv.
Minä zvonin naižile i kucuin heid pajatamha.
Muga zavodim keratas repeticijoile.
– Äjak mest om teiden kollektivas i ken mülüb sihe?
– Ezmäi meid oli viž mest.
Nügüd’ om kahesa mest ühtes bajanistanke.
Sergei Aleksandrovič Ul’bakov tuleb mijale Šoutjärvespäi.
Hän hüviš meliš vändab meile bajanal i mö olem ihastusiš, miše hän om meidenke kollektivas.
Meil om lujas üks’meline kollektiv.
Läz kaik kollektivas oma vepsläižed.
Kollektivas oma eri-igäižed naižed.
Kaik mö hüvin ladimoiš toine toiženke.
Kaikutte tahtnik voib tulda kollektivaha i pajatada meidenke.
– Kuspäi tuli kollektivan nimi – ”Pihleine”?
– Mö iče kaik kollektivas pätim, miše pihleine om meiden vepsläine simvol.
Nece om külän kaičii.
Se kaičeb meid.
Muga tuliki nimi.
– Kuspäi otat pajoid?
– Neciš azjas meile abutaba külän baboid, vepsän kelen opendajad.
Kaik abutaba meile, niken nikonz ei hül’gäidand pakičust.
Valentina Sem’onovna kirjuti meile častuškoid.
Venälaižid pajoid otam internetaspäi.
Miččid-se pajoid sanub Sergei Ul’bakov.
A ”Kalag’”- pajon vepsän kelel meile kirjuti Gul’a Polivanova Vidl-küläspäi.
Nügüd’ meile kirjutadihe uzid častuškoid Kaskezas.
Zavodim opeta niid.
– Kut tö vaumičetoiš ezinemaha?
– Mö vasttamoiš kaks’ kerdad nedališ.
Minä zvonin kaikile, sanun konz i kus linneb repeticii.
Pajatam, opendam uzid pajoid.
Mö omblim ičelemoi kost’umoid.
Ned tuliba kaik erazvuččed, no lujas čomad.
– Kus tö jo ezinit?
– Ezmäi kaiked mö pajatam ičeze azjtegoil vai praznikoil, miččid tehtas Kalages.
Ajoim Vägestusen päiväle Kaskezaha.
Meid mugažo kuctihe ”Elonpu”-praznikale Vidl-külähä, olim Kindasovo-küläs-ki.
Meid kulištadihe, homaitihe, nügüd’ kuctas paksumba.
Teravas ajam ”Elonpu”-praznikale Šoutjärvehe, jäl’ges Päiväižen praznikale Šokšuhu.
– Miččed planad oma tulebaha aigaha?
– Nügüd’ meil oma keskaigaižed kost’umad.
No administracii toivoti ombelta meiden täht ühtejiččid kost’umoid da kengid.
Tahtoim opetas vändmaha balalaikoil, luzikoil.
Meletam möhemba kargaita-ki.
Otam kaiken rahvahaspäi.
– Om-ik teile mel’he pajatada?
– Surel tahtol kävuim repeticijoile.
Kaikile ühtnikoile nece om mel’he.
Mö vasttamoiš, pajatam, pagižem elos, nagram.
Pajo abutab eläda.
Rata-ki pajatades om kebnemba.
Tuled jäl’ges repeticjad kodihe, ka hengel kut-se om kebnemb, om hüvä mel’.
Väzund da opal kuna-se kadoba.
Mö tahtoim opeta uzid pajoid, kehitoitta vepsän kul’turad.
Minä olen vepsläine i minei lujas tahtoiše, miše ezitatoiden tradicijad eläižiba.