Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Mehed L’udmila .
            Kukkine
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Karjalakse on kiändänyh Natalja Gilojeva, Oma mua. № 18, 2017, p. 11
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Mehed L’udmila 
                
        Kukkine
        
        
        Livvi
                
New written Livvic
                
      
             On kezäpäivy… Kävelöy meijän hierun pihua myöte kukkine. Piäs ruskei heltu, kudai on vähäzel bokalleh da n’okan al ruskei pardaine. N’okku Pet’akukkizel on terävy, händy turbei da kirjavu. Siivet kukkizel ollah suuret, jallois terävät kannukset. Onbo suuri, čoma da vagavu kukkine. Eččiy Pet’a-kukkine muas čyöttyö da jyvästy da löyttyy kerras kuččuu kanazii kananpoigazienke:
 – Kuk-ki-kiek-kuu! Kanazet-emändäzet! Kirjavazet, mustazet da valgiezet, suuret dai pikkarazet! Kerävykkiä yhteh da tulgua tänne! Minä teile jyvästy lövvin! 
 Kanazet poigazienke täytty vägie juostah oman Pet’a-kukkizelluo. 
 Kakatetah kanazet:
 – Ko-ko-ko! Ko-ko-ko! 
 Kananpoigazet čiyčetetäh:
 – Pi-pi-pi! 
 Ei hyö nikui maltettu putilleh jyväzii jagua, toravuttih yhten jyväzen täh, kai höyhenyöt lennettih. 
 Ga Pet’a-kukkine torua ei suvaiče. Rubei siibii räpsyttämäh da koval iänel kiekkumah:
 – Kuk-ki-kiek-kuu! 
 Yhty harjazes koppai, tostu heltazes vedeli, jalgazil taputteli… Iče jyväzen söi, korgiele aijale lennähtih, rubei siibii räpsyttämäh, täytty vägie kiekkumah:
 – Kuk-ki-kiek-kuu! Omua pihua vardoičen, torua en suvaiče! Mengiä jovele! 
 Kanazet poigazienke lähtiettihgi jovele čyöttyö eččimäh da heinästy nyhtimäh. Kukkizen käskyy pidi kuunnella.