Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Ivan Kudel’nikov.
            Viizas reboi
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Kipinä. № 2, 2019, p. 4-5
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Ivan Kudel’nikov
                
        Viizas reboi
        
        
        Livvi
                
New written Livvic
                
      
             Suarnua-vuarnua
 
 Kerran jänöi lähti eččimäh poigazile syömisty. Käveli, käveli häi dai puutui morkouhkupellole. Keräi jänöi morkouhkua huavoh, huavon koppai selgäh da juoksujalgua lähti kodih päi. 
 Juoksou, juoksou häi – tulou kondii vastah. Kondii sanou:
 – Jänöi, minä sinun syön. 
 Jänöi enzimäi pöllästyi, a sit vastai:
 – Älä syö, minä sinule annan morkouhkua. 
 – Äijängo annat? kyzyi kondii. 
 – Puolet, sanoi jänöi. 
 – Kuibo muga? Sinä olet pikkaraine, a minä olen suuri, muga jagua ei sua. Sinä otat puolet morkouhkois da omas vuitispäi leikkuat puolen morkouhkua da ližiät minule. 
 Jänöi muga luadigi. Min verdua jäi morkouhkua kondiespäi, net häi pani huavoh da juoksujalgua lähti kodih päi. 
 Jänöil jäi vai n’uglahtuakseh omah kodih, ga vastah tuli reboi. Reboi mugaže pakičči puolet morkouhkois da vie käski jänöin vuitispäi leikata puoli morkouhkua da ližätä ičelleh sendäh, ku reboi on suurembi jänöidy. Jänöi muga luadigi. Sit koppai huavon selgäh dai n’uglahtihes itkunke kodih. Lapsile jäi vai yksi morkouhkaine. 
 A kondii silaigua pani omat morkouhkat kiehumah. Reboi tunzi hyvän hajun, juoksi kondielluo dai kyzyi, eigo sua panna hänengi morkouhkat yhteh kattilah. 
 – Kuibo panemmo yhteh, konzu minul on nelli morkouhkua, a sinul vai kaksi, sanoi kondii. 
 – Ylen hyvin, vastai reboi. – Ken min panou, sen i syöy. 
 Pandih laudazele keitetyt morkouhkat, tahtottih jo ruveta syömäh, ga silaigua kuspäilienne lendi harmai kurgi dai kyzyi, eigo sua yhtes murginoija. Kondii da reboi juattih kai morkouhkat kolmen keskeh tazah. Kurgi morkouhkoin sijah jätti kuuzi kalastu dai sanoi:
 – Kalazet teile morkouhkois, dai pörähtihes lendoh. 
 Reboi kerras kondielluo:
 – Nu, kuomaine, kalat panemmo puolekse da minä juoksen ielleh. 
 – Kuibo muga? sanou kondii. – Minulhäi oli nelli morkouhkua, a sinul vai kaksi. Muga kalatgi juammo: sinule kaksi kalastu, minule nelli. 
 Reboi koppai omat kalat dai juoksi meččäh, iče vai muhahtihes:
 – A minä yksikai kondien muanitin!