VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Alina Gapejeva. Korbiselgy on kylä!

Alina Gapejeva

Korbiselgy on kylä!

Livvi
New written Livvic
Priäžän piirin kylän elejät piätettih suaja omien tuattoloin kylän endizen stuatusan.

Korbisellän kyliä et lövvä muailman kartoil. Kyliä pietäh karjalazien endizenny eländykohtannu. Yhtelläh sie on vie eläjiiavvoisydämellizii, hyväntahtozii da rahmannoloi.
Ku lähtenet Korbesellän kyläh, roih sinul arbaituskus se ollou? Gavigattoru ei auta. Priäžän piirin vahnu kylä menettih kylän stuatusan da sidä ruvettih sanomah ven’akse "territorija". Moine abei sana. Tänäpäi se "territorija" kuuluu Jessoilan kyläkunnan Prokkoilan kyläh. Prokkoilan da Korbisellän välis on kolme kilometrii meččiä.
Algiä ajakkua siiriči meijän kiännälmykses, se on Liettien da Prokkoilan välis, sellittäy meile dorogua Korbisellän eläi.
Löydiä tädä Korbisellän kiännälmysty enzikerras on jygei: se on kaidu, tuhjoloil kazvoitunnuh. Nimittumii tieviittehii tiel ei ole. Tie on moine kaidu, enimite talvel, ku vastakkai ajajat mašinat ei synnytä tiele. Yhten kilometrin piäs puut rounoku vältytäh tielpäi da matkailijan ies avavuu suarnalline kuva. Moine čomus, kai hengen salbuau. Korgevimal kohtal seizojes näet Korbisellän kui omal kämmenel: yksi piha vönyy lamminrandua pitkin, koit ollah segai, vahnal pogostal kazvetah igivahnat kuuzet. Tämän nähtyy kieli ei kiänny sanomah kyliä endizekse.
Mieleh johtuu kyzymys: kenbo da min hyvyös piätti yhtistiä kaksi kyliä, kudamat ollah loitton toine toizespäi?
Haldivollis-alovehellizen jaguamizen luvettelon mugah, monet kylät, kudamien joukosgi Korbiselgy, hävitettih vuozinnu 1993–1994. Optimizatsii niyhty ei žiälöinnyh kylästy: täs nygöi eigo ole laukkoi, eigo feršalipunktua, eigo školua, eigo päivykodii. Tänne ei kävvä maršruuttuavtoubusat. Sih kaččomattah kyläs ymbäri vuvven eläy nelli perehty, yhtes niilöis ollah lapset, dai erähil eläjil on ruaduo. Kuibo muga vois olla? Minul lykysti pagizuttua "uinonnuon" kylän eläjii.

UUZI ELOS
Sanakse, internetas, kudai äijän midä tiedäy, vähättävy on tieduo Korbiselläs.
Lövvin kudamidä arhiivutieduo da kai. Tiijustin vaiku, ku järven rannal olijas Korbiselläs yksi-kaksi vuozisadua tagaperin elettih karjalazet, läs viittykymmendy eläjiä. Kyläs oli časounu, vahnois talolois säilyi vaiku yksi.
Mennyön vuozisuan lopus Korbiselgy oli häviemizilleh. Ozakse, ei hävinnyh: omien eziižien roindumuale ruvettih kiändymäh rahvas.
Vuvvennu 1992 Korbiselläle tuldih elämäh linnaspäi Sergei da Galina Šambinat. Heijän pasportois eländykohtannu on "Prokkoilan kylä, territorija "Korbiselgy", endine eländykohtu".
Kellebo oli tiel meijän kylä? Kuibo voi nimittiä vahnua kyliä territorijakse? Meijän tiešuaral ei ole ni viitehty, eigo kyläs ole pihan nimie, hämmästyy Galina Šambina ozuttajes omua pasportua.
Ezmäi Šambinat ruvettih fermeroikse: ostettih traktoran, piettih žiivattoi, kazvatettih ouveššiloi. Nygöi mollembat ollah eläkkehel. Aijan aloh hyö kunnostettih omua kodii, nygöi sie ollah viet da kanalizatsiet. Päivät terväh hušketah: lumet pidäy suomie, murgin keittiä, lämmittiä päčit.
Aiven tahtoin eliä kyläs: vavot, meččy, puhtas ilmu. Died’oi on pannuh kundoh ongiruagatvoibi ongittua. A linnas midäbo? Nouzet viijendeh kerrokseh da istut kovas rouno. Kiändymäh Petroskoih emmo rubie, midäbo sie ruadua? sanou emändy.
Kuibo elättö laukoittah?
Meijän eläkehmaksoloinke laukkoih parembi olla käymättäh. Se šuutkakse sanon, tiettäväine. Meil kaikkie on kylläl, a ku pidänöy midätahto, kerran nedälis ajan tyttärenke Jessoilan laukkoih.
Yhtes Sergein da Galinanke eletäh heijän An’a-tytär da bunukat. Hyö mutettihes Korbiselläle ei ammui.
Anna ruadau magieloinvalmistajannu Jessoilan sel’pos. Ruadoh ajelou omal mašinal, yhtel tiel vedäy lapsii Jessoilan školah da päivykodih. L’on’a opastuu nelländes kluasas, viizivuodine Polina kävyy päivykodih. Vahnembal tyttärel on 23 vuottu, häi eläy linnas.
Kyläs eläjes ruaduo ainos löydyy. Annal paiči kodihommii on vie mieliruado. Häi pajattau L’ubava-ansamblis, kudai ruadau Jessoilan etnokeskuksen tyves. Erähil kylis on igävy eliä, toizil igävöičendoih aigua ei ole: kai rippuu ristikanzas.

KUZ’MIČ
Šambinoin syöndypertin ikkunas kylä nägyy hyvin.
Suuren lumenpanon jälles kylän ainavo uuličču uppoi lumeh. Nägyy, loitton kenlienne ravieh suomiu lundu. Se on Vladimir Kuz’mič Amosov. Omamualazet sanotah miesty muite Kuz’mičakse. Häi tuli elämäh Korbiselläle oman akanke 1990-vuozil. Mies vastai gostii hyväl mielel.
Lapsusaijas minunigäzet kučuttih minuu Timohpielan Vovakse. Ven’akse kylän nimi on Timofejevo pole. Enne oldih huutorat, a sit net yhtistettih da rodih yksi Korbiselgy. Huutoroin erähis kodilois vie aluskivet jiädih, sanelou Kuz’mič.
Omamualazet pietäh Kuz’mičua erinomazennu. Rahvahan mieles mies ei kieldävy:
Minun buabo Jevdokija Kondratjevna oli kuulužannu heinil parandajannu, eli Mikkilis.
Rahvas händy tundiettih, häi piästi ristittyzii eri taudilois. Konzu buabo oli kuolemas, häi andoi minule kai omat tiijot heinih nähte da vie yhten neronminä näen ristikanzan hengellizet da fiizizet kivut, sellitti Vladimir.
Enne suamah abuu paikallizeh parandajah käydih omat da vierahat rahvas. Mies avvutti kaikile, nygöihäi jo ei paranda. Häi saneli oman peittomielen: ristikanzat, kudamat suututtih hänen piäle, puututtih hädäh.
Tottu sanuo, Kuz’mič on ystävälline, pagizii da rahmannoi mies. Kylän vahnimannu olles häi tuttavutti gostii Korbiselgäh. Kyläs yhtes agjaspäi toizeh piäzet viijes minuutas. Lyhyöl ekskursien aigah häi saneli kylän eläjis, musteli endisty aigua, ozutti kylän piänähtävyksenkaksikerdazen karjalazen taloin, kudamal on enämbi sadua vuottu. A vot vahnua časounua kyläs jo ei ole. Enimite Kuz’mič ylbeilöy omua järvie:
Vezi meijän järves on vilu kezälgi.
Sit on äijy silmykaivuo. Järveh ei virdua ni yhty ojua, a järvespäi virduau yksi ojaine.
Kylän vie eräs eläi advokuattu Sergei Bel’agov panou merkile, ku kylän rahvas lujah pyzytäh toine toizes da puhutah yhteh hiileh. Rahvas yhtes pietäh kyläpruazniekkoikezäl varustetah stolan keskikyläh. Talvel hyö yhtes suomitah lundu, maksetah den’gua traktoristale, ku häi luadis tien kylässäh leviembäkse, ku kyläh piästäs skoroi da tulipalomašin. Nygöi heidy yhtistäy vie yksi hommueläjät tahtotah suaja Korbiselläle endine stuatussuku se ei olis territorija, vai olis kylä. Sih niškoi Sergei Bel’agov on työndänyh kirjazen Karjalan tazavallan, Priäžän piirin da Jessoilan kyläkunnan piämiehile. Paiči kylän stuatussua Sergei kyzyy azettua juamal tiešuaran tiemerki da suaja Korbiselgäh pihatulet.