Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Heini Rostkova.
Muzejan projekt toi sured satused
Source:
Kodima № 3, 2025, p. 2
Heini Rostkova
Muzejan projekt toi sured satused
Veps
New written Veps
5. keväz’kud Karjalan Rahvahaližes muzejas "Natural’noje hoz’aistvo" -projektan avtorad tegiba ühthevedod. Azjtegol mugažo ezitadihe fotoiden sirdändozuteluz, miččehe mülüiba "V nature!"-konkursan vägestajiden fotod.
Konkursaha ühtniba Karjalan erazvuiččiden tahoiden eläjad. Kaiked konkursale oli oigetud 27 fotod, 18 niišpäi projektan tegijad valičiba ozutelusen täht. Fotoiš om karjalaižid sömižid, kalatuz, heinäntego, mectuz, tradicionaližid Karjalan pertid da sauvotusid.
– Mö valičim nenid fotoid, miččed, meiden mel’pidon mödhe, paremba "avaižiba" temad, enamba ladun mödhe kožuiba ozutelusehe. Tahtoižim ezitada ozutelusel enamba-ki fotoid, no varaidam, miše erasiden muzejiden zaloihe ei mülü muga äi banneroid fotoidenke, ved’ möhemba nece ozuteluz lähteb matkaha Karjaladme, – sanui üks’ projektan tegijoišpäi, muzejan radnik Jekaterina Logvinenko.
Ozuteluz om avaitud Karjalan Rahvahaližes muzejas sulakun 6.päivähasai, a sid’ se vedetas Karjalan erazvuiččihe agjoihe. Fotokuviden keskes om mugažo 1890.–1920. voziden etnografižid fotoid, miše ozutelusen kacui voiži rindatada Karjalan eläjiden elon ladud ende da nügüd’.
Ozutelusen avaidusel pauklahjoitihe nened "V nature!"-konkursan vägestajad, kudambad ei voinugoi tulda aigemba. Heiden keskes om Šoutjärven eläi, školan opendai Ales’a Anušenkova ičeze poiganke Nikitanke. Nikita mamanke tegiba konkursan täht videorolikan kalateses. Videorolikas Nikita mugažo lugi vepsän kelel Ol’ga Žukovan runon kalatamižes.
Ozutelusen avaidusen jäl’ghe projektan tegijad mugažo ozutiba udištadud "Pohjolan kadril’"-kaikenaigažen ekspozicijan. Sigä ezitadihe uz’ ozuteluzkompleks, kuna ühtes Karjalan tradicionaližiden sädoidenke nügüd’ om pandud sobiden tegemižen kalud – kangazpud, kožalid. Ližaks, zalas seižuba pachad ekranoidenke. Niiš oma vändod, miččiden abul kaikutte tahtnik voib kodvda ičeze tedoid Karjalan rahvahiden sädoiš.
Mugažo ozutelusen kävujad tundištihe toižiden vändoidenke, miččihe taritas väta neciš ekspozicijas. Ozutesikš, hajun mödhe el’geta, mi om bankas. Bankoiš oliba kondjan künz’, jogot’, šolloid, kuivatud murikaine, kuivatud manzikaine, kuivatud babukad da jablokad.
Paiči "V nature!"-konkursad, üks’nimišt ozutelust da ekspozicijan udištamišt projektan aigan oli vedetud kahesa lekcijad Karjalan tradicionaližes elomištos, oli tehtud kaks’ fol’klorišt koncertad da mugažo oli kuvatud kaks’ dokumentališt fi l’mad: "Ivanovoiden hutor" i "Kinerma. Man parahim taho".
– Mö saim grantan Vladimir Potaninan fondaspäi. Nece om sur’ arvostuz. Sada grant neciš fondaspäi om kuti sada "muzejiden oskar". Enamba kümned vot jo olem sanuded sen. Necen voden projekt om enččen üks’nimižen projektan jatktand, – sanui muzejan pämez’ Mihail Gol’denberg. – Karjalan kuz’ rajonad mülüba Arktižen röunaha – sigä eläb 40% eläjad. Ristitud, kudambad tuliba elämaha pohjoižehe, tegiba kaiken ičeze käzil. Projektan aigan mö tahtoim sada vastused küzundoihe: "Kut eläda pohjoižes?", "Mikš ristitud tuliba tänna, kus om väl’l’ ma kündandan täht, kus kazvatada midä-se om jügedahk?". Ved’ elo-ki oli jüged, tariž oli rata äjan".
– Nene rahvahan tedod oma tarbhaižed da aktualižed nügüd’-ki. Meil oli taht sündutada nügüdläižiš ristituiš melentartuz’ tradicionaližehe rahvahan elomištoho, – sanui projektan ohjandai, muzejan tedosekretar’ Denis Kuznecov.