VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Romanov Jevgenii . Uskomatoi sygyzy

Romanov Jevgenii

Uskomatoi sygyzy

Livvi
New written Livvic
Mendih siiriči kiirehet kezäpäivät, konzu oli äijy hälyy da huoldu da kudamih ammui jo harjavuin. Ihan vuottamattah tuli loma. Minä kerras en voinnuh ellendiä, ku loma algavui da voibi huogavuo, kuilienne ainos mielet kiännyttih ruadoh päi. Vähitellen čukelduin ruadohommih da loma rubei ihastuttamah. Sai huogavuo perehinneh.

Loma meni hyvin da huolimata. Joga päiviä oli midätahto uuttu da ihastuttajua. Erähänny piän minä lähtin vahnembielluo Poštekyläh. Sit kodvazekse tulin Petroskoile, sanoin akale, ku vahnembile pidäs minun abuu da myö akan kel piätimmö, ku minä voin uvvessah mennä kyläh.
Oli vuvven 1977 poudu sygyzy. Ruavot oldih ruattu. Vahnembat ihastuttih minun tulendua. Illoil myö tuatan kel ehtimmö kävvä meččäh marjoi keriämäh. Sinävuon oli äijy pihl’ajan marjua, kudamii myö keräimmö ei vai ičele, ga vie veimmö "Karelpotrebsojuzah", kudai oli Vilgan kyläs, kaheksan kilometrin piäs Pošte-kyläspäi. Sit lunnastimmo vähäzen den’gua.
Minun kyläs olendu jo oli loppevumas. Vie käimmö marjah. Erähänny illan tavan mugah lähtimmö meččäh, tulimmo paikan piäle da ottavuimmo ruadoh. Ga sit myö vihjaimmo, ku pikkaraine linduine juoksendelou sinne-tänne kuadunuttu puudu myöte. Linduine huolestuksis da igäväh luaduh piipetti, tuli muga lähäl, kai sai koskie sidä käil. Se hämmästytti, sendäh ku meččylinnut ristikanzua varatah. Myö azetuimmo da kodvazen kačoimmo linduu da sen juoksendelemistu. Sit tuatto sanoi: "Tämä ei ole hyvä, läkkä kodih!" Kodih tulduu kuulimmo muamas, ku häi lämmitti päččii, ga savuu lykkäi pertih, mindähei sua tiediä. Myö tarkah kačoimmo päčin, emmo löydänyh nimidä huolestuttajua da vierimmö muate. Nellän aigah meidy nostatti muamo: "Noskua teriämbäh, kodi palau!" Myö tuatan kel juoksimmo pihale da näimmö, ku truvan piälimäine čura pakui levole. Levon loukospäi lennettih kyvenet. Tuli sytyi vuiškal. Tuatto nouzi yläh, a minä kannoin vetty kaivospäi, kudai oli 35 metrin peräs koispäi. Erähän kerran ammuldin vetty kaivospäi da lähtin juoksemah kodih päi, ga vihjain, ku taivahanrannan piäl lekahtumattah rippuu milienne läpettäi disku. Sit impul’soin myödäh lähtiettih kirkahat säjehet tiettyy muoduo da piduhuttu. Ymbäri oli valgei, kui päiväl. Minä muga hämmästyin nähtyy, ga en voinnuh lekahtuakseh da kačoin taivahah. Kodvazen mendyy minä tostimmos da rubein kandelemah vetty, ga heittelemättäh kačoin taivahan kummua. Sit pilvet kogonah salvattih kirkahan lekahtumattoman diskan. Uvvessah rodih pimei. Tulen sammutettuu myö istavuimmo čuajuu juomah. Minä kačoin čuassuloih, oli viizi čuassuu huondestu. Muate jo emmo vierryh, ainos pagizimmo nähtyy. Se oli 20. syvyskuudu 1977.
Kahten päivän peräs minä tulin linnah, sendäh ku loma loppih. Erähänny piän ruavos olles minä sanelin, midä näin. Kenlienne minun kolliegois sanoi sih nähte lehteh. Kodvazen mendyy minule soitettih Komsomolets-lehtespäi da kehoitettih sanelemah, midä näin. Minuu vastai piätoimittai, kuduale minä sanelin kai, kui oli, da annoin edukädeh luajitut piirustukset.
Tämä tapahtumu kiinnostutti ei vaigu lehtimiehii, ga eri aloin ekspertoi, kuduat tuldih Petroskoih Moskovaspäi. Nevvostoliiton Tiedoakadeemien tyveh oli kai luajittu erilline komiissii, kudai sellitti kaikkii faktoi, kuduat koskiettih tundemattomua lendäjiä objektua, kudai nähtih 20. syvyskuudu 1977. Kyzeltävinny oldih petroskoilazet, kuduat nähtih sen objektan, niidy oli äijy. Net tiijot, kuduat suadih rahvahis, verrattih tiedoloih, kuduat suadih objektua valvojis laittehis. Ekspertoin mieles minus kirjutetut tiijot oldih kiakis lähembä tiedoloi, kuduat suadih laittehis. Vähitellen pagin tundemattomih lendäjih objektoih nähte loppih. Ga se ei merkiče sidä, ku net tapahtumat hävittih niilöin mustos, ket nähtih sen hämmästyttäjän vuottamattoman ilmivön.
Nähty jätti minuh häviämättömän jällen ilmazekse igiä. Minä täh päiväh suate mustan kaiken šeikkuperäzesti. Mendih vuvvet, ga minä tässäh näin kui ilmizin sen tapahtuman da se huolestuttau minuu. Minul pahakse mielekse ei ole tieduo, mih loppih sen ilmivön tutkimine. Minä uskon, ku toizetgi rahvas, ket nähtih sen tundemattoman lendäjän objektan, mustetah sen hyvin da tänäpäigi voidas sanella sih nähte.