Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Irina Sotnikova.
80 vot Surele Vägestusele
Source:
Kodima. № 5, 2025, p. 1
Irina Sotnikova
80 vot Surele Vägestusele
Veps
New written Veps
Täl vodel Surele Vägestusele om 80 vot. Kaikiš suriš da peniš lidnoiš i küliš mäniba praznikazjtegod. Starinoičem teile, kut Änižröunan vepsläiziden küliden eläjad praznuičiba Vägestusen päiväd.
Küliš mäniba praznikkoncertad, runoiden lugemižen konkursad, erazvuiččed vastused eläjidenke, oli tehtud foto-ozutelused, eläjad hüviš meliš ühtniba erazvuiččihe akcijoihe, miččed om omištadud Surele Vägestusele.
Üks’ mugoine läm’ vastuz mäni Šoutjärven muzejas. Se kerazi äi rahvast, oli läz 80 mest, eskai tuliba adivod Moskvaspäi da Murmanskaspäi. Muzejan pämez’ Natalja Anhimova jagase ičeze tundmusil:
– Vastusen nimi oli "Aigan lehtesed kändam". Rahvaz tuli muzejaha, miše otta päha sanoid, miččed kaitaze muštod lujas dügedas voinan aigas, vastata Sur’t praznikad – Vägestusen päiväd. Tuld’he vanhad da nored. Ken-se lugi runoid, ken-se stariniiči muštlosid, ühtes kaciim kuvid da pajatim pajoid – kündled lähttihe sil’mišpäi, a konz vesläs vätihe muzikaližen školan openikad, kaikuččele tuli ihastuz. Vepsän rahvahan hor pajati voinan aigan pajoid da ristitud zalas mugažno zavottihe pajatada. Nened minutad kosktihe kaikuččen ristitun südäint. Konz mändaze mugomad vastused, muzejaha tulob ecindjoukun pämez’ Viktor Lonin da stariniičeb, mida uut löutihe mecas da miččed oma planad – necil kezal hö lähteba sijale, kus om lendim voinan aigaspäi. Viktor kird’utab runoid, i sid’ hän lugi runon partizaniide polhe. Ihastum, konz ken-se tulob toižes küläspäi. Necel kerdal Kaleigespäi tuli Kaleigen külän pämez’ Mihail Pol’akov, i stariniiči, mida hö tehtaze, mise kaita edeleze-ki Anni Lisicinan nimed. Mel’he om se, mise muga ühtes mö voim kaita proudan sen aigan pol’he. Meletan, mise Vägestusen päiv eläškab miide südäimiš.
Kalagen školas kanman praznikad eläjiden täht mäni čoma koncert. Školan pämez’ Svetlana Gotič starinoiči, kut nece oli:
– Tuli äi rahvast. Zal oli täuz’ kacujid. Openikad ozutiba koncertnomeroid, pajatiba voinpajoid, lugiba runoid. Lapsed oliba gimnast’orkoiš, pilotkad päs, opendajad vaumištiba čomid dekoracijoid, neičukaižed iče ombliba kost’umoid. Ristitud zalas ištuiba kündled sil’miš – mugoine südäintkoskii oli koncert. Om žal’, miše vanhoid ristituid, ked voiba starinoita neniš jügedoiš voziš, kaikuččen vodenke tegese vähemba. No tämbei jo heiden lapsed, vunukad, pravunukad praznuičeba Vägestusen päiväd i kaikuččel heišpäi perehes om ičeze istorii, om se, ken oli Surel voinal, i mušt heiš om lujas kalliž.
Vägestusen päiväl küliš mäniba mitingad muštpachidenno. Rahvaz tuli muštlemaha niid, ked koliba kaites meiden mad vihanikoišpäi, jagadamhas meiden suren man Vägestusen ihastusel.