VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Galina Baburova. Hö muštaba da ülendasoiš

Galina Baburova

Hö muštaba da ülendasoiš

Veps
New written Veps
Sulakun lopus Šoutjärves mäni "Eläban mušton purtked" -školidenkeskeine konferencii. Sille tuliba 1.–11. klassoiden openikad susedkülišpäi-kiŠokšuspäi, Kalagespäi, Paišpäi.

Školidenkeskeine konferencii Šoutjärves tehtas jo amu. Sen nimi ende oli "Todesižed vepsläižed". Konferencijan täht lapsed vaumištiba ičeze oppindradoid kodiküläs, sen eläjiš, vepsän rahvahan kul’turas da keles. Täl vodel konferencijale anttihe toine nimiSuren Vägestusen jubileivodeks.
Necil vodel oli taht, miše lapsed oppižiba süvemba kodiröunan istorijad da vaumištaižiba Suren voinan temale omištadud oppindradoid. Ved’ kaikuččes perehes oma vai oliba voinan ühtnikadken-se vojui, ken-se abuteli tilas. Patriotižen kazvatandan täht om tärged kacta kodiröunan istorijaha neciš polespäi, – sanui školan pämez’ Natalja Bikova.
Konferencii ühtenzoiti eriigäižid lapsid. vaumištiba melentartuižid dokladoid erazvuiččile temoile. Ken-se starinoiči kodiküliden eläjiš, kudambad tegiba znamasižen panendan Surehe Vägestusehe da külän kehitoitusehe, ken-semuzejiden kaluiš, miččed voiba äjan starinoita vepsän rahvahan kul’turan polhe. Ozutesikš, Milana Jelisejeva Šokšun školaspäi pagiži Kvarcitnijan pühäkodin istorijas, a Darina Murašova necišžo školaspäivanhas liphaižes: midä kaitihe siš, kut se sirdihe ühtes sugupol’vespäi toižehe, miččid veroid om sidotud liphaižehe. Openikad Šoutjärvespäi Julia Vernigora da Art’om Lutohin starinoičiba ičeze školan enččen pämehen polhe. Kaikid norembad konferencijan ühtnikad oliba Irina Mironova Kalagespäi, Jeva Jevtušenko da Nikita K’uršunov Šoutjärvespäi. Nikita starinoiči ičeze pradedas, kudamb ühtni Surehe Voinaha, a neičukaižedarmhiš kodiküliš: midä znamoičeba heiden küliden nimed, midä melentartušt voib nägištada sigä.
Om taht sanuda, miše openikad tegiba todesižed oppindradod! Lapsed vaumištiba ezitusid nellän nominacijan täht: "Todesižed vepsläižed", "Minun armaz, minun čoma kodirand", "Muzejan ozuteluzkaluüks’ istorijan oppindan mahtoišpäi", "Te Vägestusennoks".
Mugoižiden azjtegoiden rol’ om sur’: norištol sündub melentartuz’ Karjalan rahvahiden istorijaližehe jäl’gestusehe, armastuz Kodimaha, ülenduz männuden aigan, ičeze rahvahan polhe. Kitäm kaik konferencijan ühtnikoid da tegijoid heiden panendas istorijan mušton kaičendaha, – kirjutadihe Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan Internet-lehtpolel.
Pidab sanuda, miše žürijoukule oli lujas jüged valita parahimad. Konferencijan kaikuččen nominacijan vägestajad da laureatad saiba pauklahjad. Äjad oppindradod Šoutjärven vepsläižen etnografižen muzejan radnikad otiba kerdale arhivan täht.