Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Irina Sotnikova.
Vastusel lugijoidenke Šoutjärves
Source:
Kodima № 6, 2025, p. 3
Irina Sotnikova
Vastusel lugijoidenke Šoutjärves
Veps
New written Veps
Semendkun lopus "Kodima"-lehtesen radnikad oliba adivoiš Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas. Hö vastsihe külän eläjidenke, vepsän kelen da kul’turan navedijoidenke. Vastusele tuli äi lapsid-ki, Šoutjärven školan openikoid, kudambad opendaba vepsän kel’t. Kaikile oli melentartušt tundištadas uziden kirjoidenke vepsläižiš da vepsän kelel.
"Kodiman" radnikad starinoičiba "Periodika"-painišton polhe, kus paindas ei vaiše lehtesed da kulehtesed rahvahaližil kelil, no i erazvuiččid kirjoid vepsän, karjalan da suomen kelil. Jäl’gmäižes seičemes vodes "Periodikas" läksi eloho 16 kirjad vepsän kelel da vepsän kul’turan polhe. Suren homaičusen saiba Z.I. Strogalščikovan "Культурное наследие вепсов" ("Vepsläižiden kul’turjäl’gestuz") -tedo-
kirj, Maria i Ol’ga Mironovoiden "Sanu, luge, kirjuta!" -openduzabukirj i Nina Zaicevan "Minun vepsläine oza" -novella.
Lapsil oli hüvä voimuz tundištadas vepsläižiden mirunke sarnan kal’t. Lehtesen radnikad ezitiba Gul’a Polivanovan "Armaz sarnaine – heled ojaine"-, Ol’ga Žukovan "Ezmäine änik"- da Natalja Silakovan "Nel’l’ dölod" -kirjad lapsiden täht. Lapsed tarkašti kundliba erazvuiččid sarnoid, a jäl’ges andoiba vastusid küzundoihe sarnoiden mödhe. Pidab sanuda, vepsläižed sarnad oma mel’he ei vaiše lapsile, no aigvoččile-ki, sikš ku niiš om peittud erine jüvä. Vepsläižed kirjutajad oma todesižed vepsläižen sanan mastarid, ozutaba vepsläižid kuvid toižes polespäi, ei muga, kut mö olem harjenuded nähta niid jogapäiväližes elos.
Vastusen lopus külän eläjil oli voimuz pidäda kirjoid kädes, kacta niid. Läz kaikutte homaiči, miččed čomad oma kirjad. Nece muga om-ki, ved’ kaikutte kirj om tehtud surel armastusel ičeze jurihe, kodiröunha, vepsän rahvahan kul’turaha da kel’he. Suren radon tegi vepsläine pirdai Darja Hil’. Hän čomenzoiti kirjoid ičeze kuvil. Nägub, miše hän süväs rižab vepsläšt mirud da rahvahan kul’turad. Henged kuti eläbzoitaba kirjoiden lehtpolil ozutades rahvahan ičeladušt.
– Pidab paksumba tehta mugoižid vastusid, sikš ku konz mö vasttamoiš ühtes, mö tedištam toine toižes enamba. Naku, lugijad voiba otta lehtesen, a ved’ heile om melentartušt, kut se tehtas, ken radab toimištos, ked oma avtorad, kuspäi hö oma. Nene vastused abutaba tedištada ut, – sanub Šoutjärven muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Vastusen lopus Natalja Anhimova eziti adivoile melentartuižen ozutelusen, mitte om omištadud "Vepsän kul’tursebran" da Tedoakademijan jubilejile. Hänen sanoiden mödhe, ozuteluz lujas tuleb mel’he kacujile, se starinoičeb nügüdläižes vepsän kul’turas. Ozutelusel voib tundištadas vepsläižiden tedomehidenke, kudambad tegiba i jatktaba tehta sur’t i tärktad panendad vepsän kelen kaičendaha da kehitoitandaha. Sid’-žo voib tundištadas heiden tedoradoidenke, nägištada lujas harvinaižid fotokuvid. Mitte-se tundmatoi vägi da energii oma necil ozutelusel. Nacein, ei ole ühtei. Täs om ezitadud erazvuiččed tedomehiden sugupol’ved, no kaikid ühtenzoitab üks’ tegend – kerata, kaita i antta kal’hid ezitatoiden tedoid toižile sugupol’vile. Neciš ühtmudes om-ki todesine rahvahan vägi!