Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Školteatr om čudokaz azj
Source:
Kodima № 6, 2025, p. 4
Pagištoiti Darja Hil’
Školteatr om čudokaz azj
Veps
New written Veps
Semendkus "Kodima"-lehtesen toimišt ozateli Šoutjärven školad vägestusenke projektoiden konkursas. Vägestajad saba rahatugen ičeze školprojektoiden todenzoitamižehe. Sen kerdan vägestanuden projektan polhe "Kodimale" starinoiči Šoutjärven školan opendai Ales’a Anušenkova.
– Mitte om "Teatrpaja"-projektan istorii?
– Ezmäi meiden školas oli kirjutadud koume projektad: "Teatrpaja", mediastudijan tegemine da školan ezitanhan paremboituz. Mikš valičim "Teatrpajan"?
Sü om siš, miše minä ühtes meiden ühtesradnikanke – Sem’on Sergejevič Jefremovanke – enamba kaiked meletim necidä azjad. Meiden školas, kut äjiš-ki toižiš, kingitadas sur’ homaičuz teatrozutusihe. Nece om hüvä tradicii.
Ozutesikš, jogahižeks Udeks vodeks tegem ezitusen – vepsläižen sarnan. Kerdan kahtes vodes vaumištam spektakl’an augotižškolan openikoiden täht, ühtnem konkursoihe. Täl vodel eskai ajoim Derev’anka-külähä teatrkollektivoiden festivalile.
Meiden školale teatr om ani tärged azj. Radan tägä jo 12 vot, i kaik nene voded mö lapsidenke hüviš meliš ühtnem erazvuiččihe teatrozutusihe.
– Om-ik nügüd’ jo pättud, mihe mäneškaba paukrahad?
– Neiččed, kudambad tegiba "Teatrpaja"-projektan, meletiba ičeze idejad ani tarkašti. Hö taričiba-ki, mihe voižim rajata paukrahad. Ozutesikš, čomihe teatrsädoihe. Meile ei tariž enamba jokselta külädme edel jogahišt spektakl’ad, pakita midä-se tutabil da sebranikoil vai tehta ičemoi käzil rekvizitad jäl’gmäižel kurol. Mö voim ostta čomid da hüvid kaluid – niidenke voim ezineda matkoil, ozutada spektaklid. Pala rahoišpäi mäneškab tehnikan ostmižeheb– ozutesikš, ostam videokameran da mujuprinteran.
Om ani tärged čomitada sportzalan. Meiden školas ei ole sur’t zalad, sikš kaik znamasižed azjtegod, ozutesikš, "Pajokeraine"-fol’klorfestival’ vai Opendajan päivan praznik, vedetas sportzalas. Tahtoižim tehta praznikališt il’mištod, miše tunduiži: nece ei ole vaiše sportzal, a mugažo lujas čoma sija. Sikš planuičem ostta kanghid, miše čomitada seinäd. Völ tahtoim riputada suren banneran, miččel oliži meiden školan fotoid, – se mugažo abutab tehta zalad kodikahambaks da čomembaks.
Völ üks’ tärged azj: kül’mkun augotišes meiden škol praznuičeb ičeze jubilejad – 220 vot! Kaik praznikaližed azjtegod vedetas sportzalas. Sen aigan tahtoim ozutada ühten meiden spektaklišpäi, no völ em tekoi miččen.
Nece voz’ tegese ani ozakahaks školan täht: meiden projekt vägesti konkursas, mö saim voimusen udištada zal da ostta kaik tarbhaine sen čomitamižen täht. A nügüd’ jubilejal mö ozutam udištadud zalad i ihastoitam kacujid spektakl’al. Toivon, miše praznik tegese muštokahaks da ilokahaks!
– Kut radab "Teatrpaja"? Starinoiče aigmäras, ühtnikoiš, scenarijoiš da toižes.
– Kezal "Teatrpaja" ei rada täuzin. Pärad zavodiše sügüz’kus, konz mö zavodim vaumištada ozutused. Lapsed pördasoiš školha – mö radaškandem-ki heidenke. Kaiken-se om äi planoid kezaks-ki: pidab ostta kaludišt, teatrsädoid, rekvizitoid, kanghid. Meil völ ei ole tarkad aigmärad – meletan, miše keradamoiš lapsidenke siloi, konz pidab vaumištadas azjtegoikš.
Planuičem tehta nel’l’ spektakl’ad Udeks vodeks. Ezmäks, vaumištam vepsläižen sarnan augotižškolan openikoiden da peniden lapsiden täht. Spektakl’ ozutadas redukus Kalag’-küläs. Toižeks, vaumištam voinspektakl’an. Nügüd’ om Kodiman kaičijan voz’, i sikš mö tahtoim tehta midä-se voinan temale. Sen ližaks meil om tätüteatrozutuz da tradicionaline Uden voden spektakl’.
Spektakliden tegemižehe ühtneškandeba eri-igäižed openikad. Ked-se tegesoiš akt’oroikš, toižed – kacujikš.
Nügüd’ meile om lujas tärged meletada, miččid spektaklid vaumištam ezmäks. Ozutesikš, tegem vepsläižen sarnan. Kezal pidab ostta teatrsädoid spektakl’an hengiden täht. Möhemba linneb voinspektakl’. Sen täht ostam formad prihaižile da neičukaižile. Völ muštam tätüteatran polhe. Meile tariž ostta sur’ širm, mitte pandas lavale. Oliži hüvä, ku nece širm jäiži meiden školha kaikeks igäks. Uzid tätüižid mugažo pidab ostta.
– Kut sinä meletad, mi om hüvä školteatras? Miččid voimusid se andab lapsile?
– Školteatr om čudokaz azj. Minei se om lujas mel’he, sikš ku mö lapsidenke ühtes vändam erazvuiččid rolid, i hö voiba tehtas toižikš hengikš vai gerojikš. Minai om jo sur’ mahtišt neciš azjas, sikš el’gendan, kut om paremba väta nece vai toine spektakl’an pala. Mö diskutiruim necen polhe lapsidenke, opendam heid akt’oran mastarudehe.
A konz tuleb ezmäižen ozutusen aig i sinä oled teatrlaval kacujiden edes – nene oma čudokahad tundmused! Kundled aplodid – rižad, miše ozutid ičeiž lahjavut, ozutid ičtaiž udes polespäi... Se om todeks arvokast.
Völ üks’ sur’ liža om siš, miše mö tegem ezitusid vepsän kelelbičemoi kodikelel. Kut i tobjimalaz, meiden planoiš om vepsläine sarn, no völ en teda, miččen sarnan valičem spektakl’an täht. Olem jo tehnuded äi rahvahan sarnoid, i nügüd’ tahtoim otta radho midä-se ut, midä völ ei ole ozutadud. Olen völ meletusiš sen polhe.
Kut oli jo sanutud, planuičem tehta vepsänkeližen tätüteatran peniden lapsiden da augotižškolan openikoiden täht. Nece-ki om ani tärged, sikš ku nügüd’ školiš vepsän kel’t opetas lujas vähän – vaiše üks’ urok nedališ. A mugoižed čudokahad formad, kut teatr, abutaba mel’dütoitta lapsid kodikelen opendamižehe.