Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            Nina Zaiceva.
            Čomal praznikal Šokšus
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Source:
 
        Kodima № 7, 2025, p. 1
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    Nina Zaiceva
                
        Čomal praznikal Šokšus
        
        
        Veps
                
New written Veps
                
      
             Pühäpäivän 18. heinkud Šokšus oli vepsän kul’turpraznik. Necen vilun kezan aigan räk praznikpühäpäiv toi äi lämäd, muhuid, ilod, ihastust melen i hengen täht. 
 
 Praznikan tozi hoštabašti vediba kaikile tutabad Aleksandra Aniskina i šoumez’ Aleksei Mihal’čuk. Šokšun pämez’ Viktoria Butorina avaiži praznikan. Hän andoi parahimile kul’turradnikoile lahjkirjeižid, i se tegi necidä ilopäiväd völ praznikahambaks. 
 Prazniksija oli hüvin čomenzoittud: oli äi suvenirtavaroid, miččid tegiba iče Šokšun i toižiden küliden mastarid. I necidä mastarut völ tugeziba mastar’-klassad, miččid vediba iče käzimahtajad. Praznikan ühtnikad voiba pirta ičeze pirdandoid pr’anikale, opetas kudomaha, ladimaha erazvuiččid penid käzitehmusid. Tavaroid voi ostta ičeleze muštoks kaikeks vodeks, miše uz’ voz’ kucuiži möst ühtnemaha neche veslaha i lämähä kul’turpraznikaha. 
 Lujas čomenzoitiba praznikad parahiman vastan, änikpal’mikan da änikkirben konkursad – koume parahimad mastarid sai lahjoid-ki praznikan lopus. A samvar kalitoidenke i pirgoidenke ei andand ühtnikoile jäda näl’gha. 
 Praznikal ičeze pajomastarut ozutiba meiden armhad kollektivad: fol’klor-horeografine "Gornica"-grupp, Vepsän rahvavan hor da "Randaine"-pajogrupp. Hor ozuti, kut voib pajatada čomašti runoid "Kalevalaspäi" i toižid kaikile tutabid da armhid pajoid. Hot’ päiväine paštoi muga räkäs, i eskai oli jüged ištta, no "Skylark"-pajofolkgrupp Petroskoišpäi ei andand ištta völ sikš-ki, ku kucui kaikid tancuimaha da kargaidamha. Gruppan nored mehed pajatiba muga hoštabašti, ka eskai kaikil oli taht pajatada ühtes heidenke. 
 Praznikan ühtnikad voiba äi sirttas da jokseta, sikš ku Aleksei Mihal’čuk tehli prazniklaval vändoid nomeroiden keskes praznikan adivoidenke: "Kukoiden tora" -vänd, "Nor"-vänd, "Kindaz"-kargvänd i m. e. Praznikan ühtnikad-ki voiba väta: heile taritihe "Kalatez"-vänd, "Rengaz i sarved", "To vet korendol i ala vala maha" da m.e. Ühtnikad ilokahašti kirguiba kaikile "Bravo!" i lopotiba käzil. 
 Hüvä om, miše minä-ki voin ozutada prazniklavalpäi minun uden "Minun vepsläine oza" -kirjan, vähäšt tundištoitta senke i kucta kaikid tulijoile kirjan prezentacijoile. 
 Nece vessel da ilokaz kul’turpraznik Šokšus tuli kaikile mel’he i jäti čoman jäl’gen südäimehe i henghe, a vastused melentartuižiden ristituidenke, tutabidenke, vepsänkeližed paginad, pajod i kargud nügüd’-ki heläidaba päs, kuti kelloižed.