Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Irina Sotnikova.
Taidehpirdajiden kaceg vepsän Änižröunaha
Source:
Kodima № 7, 2025, p. 3
Irina Sotnikova
Taidehpirdajiden kaceg vepsän Änižröunaha
Veps
New written Veps
Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas avaitihe ozuteluz, sen nimi om "Toine sil’m. Kaceg Moskvaspäi, Piterišpäi da Petroskoišpäi vepsän Änižröunaha". Ozutelusel om ezitadud taidehradod, miččed sünduiba vepsän mal jäl’gmäižes 30 vodes. Avtoroiden keskes oma tetabad taidehpirdajad: Vladimir Dragunskii, Sergei Komarov, Alina Lesova, Anatolii Ščerbakov, Boris Prokazov, Irina Peregorodina, Vladimir Zorin i toižed.
– Ezmäižed kuvad, miččil om kuvatud Šoutjärv’ da susedküläd, sünduiba vodel 1994. Niid tegiba venälaižed taidehpirdajad Vladimir Dragunskii i Jurii Baškircev, kudambad tuliba vepsän male ičeze üläopenikoidenke. Sikš ozutelusen avaidab Vladimir Dragunskijan kuva "Šoutjärv’ tal’vel". Hän navedi tulda mijale joga vodenaigal, no kaik hänen kuvad om sidotud tal’venke. Sid’-žo om Sergei Komarovan rad i Alina Lesovan "Matvejan sel’g". Moskvalaižiden taidehpirdajiden keskes oma Anatolii Ščerbakov i Boris Prokazov. Heiden kuviden abul voib putta Kalagehe i Himjogehe, – starinoičeb Natalja Anhimova.
Muloi Karjalan taidehmuzei todenzoiti eloho melentartuižen projektan "Joksmust vaste. Pohjoižvepsläižed". Sen aigan karjalaižed taidehpirdajad tegiba kezaekspedicijoid Änižröunha pohjoižvepsläižidennoks. Necil ozutelusel voib nähta Vladimir i Viktoria Zorinoiden, Irina Peregorodinan, Natalja Košelevan, Vladimir Lobanovan i Georgii Ivanovan kuvid, miččed nügüd’ čomenzoitaba muzejan. Irina Peregorodinan kuval om čoma Vehkojan hram.
Sikš ku nece om taideh-literaturine ozuteluz, sil voib nähta i lugeda vepsläižid muštatišid, fol’klorad, vepsläižiden kirjutajiden da runoilijoiden prozad da runoid siš, miččid tundmusid jäti avtoroiden südäimihe vepsän röun.
– Mijale tuleba tedonhimoižed turistad, kudambad küzuba, midä völ voib kacta täs. Nadeimoiš, ozutelusel hö nägištaba vepsän man čomut, i heil sündub taht oleskelda neniš vepsläižiš tahoiš. A meile om tarbhašt nägištada, mittušt kaceged vepsän Änižröunaha jätaba taidehpirdajad Moskvaspäi, Piterišpäi da Petroskoišpäi, – sanub muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Ehtkat olda ozutelusel i sada ihastust vepsän röunan čomudes Ozuteluz radaškandeb voden 2026 uhokun lophusai.