Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
P’otr Vasiljev.
Ozan puzuine endevanhas Tervalas
Source:
Kodima № 7, 2025, p. 5
Vepsäks kändi Maria Šašina
P’otr Vasiljev
Ozan puzuine endevanhas Tervalas
Veps
New written Veps
33. "Enarne Ma" -praznik, mitte oli heinkus endevanhas Tervalküläs, kerazi lujas äi adivoid Venäman erazvuiččiš agjoišpäi. Vaiše artistoid da mastarid tägä oli enamb 200 mest.
Terval om endevanh külä meiden röunas. Sen nimen pohjas om sana "terv".
Konz-se necil praznikal tägälaižel scenal lugi ičeze runoid vepsän literaturan klassik Nikolai Abramov. A necil vodel täs-žo ezmäižel kerdal ozutadihe minun uz’ "Baboin ripakod"-sarn, mittušt čomiti runoil lahjakaz artist da runoilii Leonid Zaicev.
Ojatin vepsläižiden praznikan nimi necil vodel oli mu - goine – "Baboin ripakod – ozan puzuine". I neciš nimes om süvä mel’, melevuz’, mitte anttas pol’vespäi pol’vehe, baboišpäi vunukoile.
Olin ihastusiš vastata äi tutabid sijaližid eläjid da adivoid Terval-küläs. Äjad oliba tradicionaližiš sädoiš pöl’vhaspäi. Mugoižed käzil ombeltud sädod lahjoičeba hüvid melid da täutaba südänt armastusel kodiröunaha. Hüvän tradicijan mödhe nored artistad toiba scenale rusttoid ezipaikoid vepsläižiden kirjaimidenke, miččišpäi oli keratud praznikan nimen. Ezipaikoid riputadihe kurgesižel aidal, i nece azj kuti ozuti kinktad sidod ezitatoidenke.
Kacujile lujas tuli mel’he kantelistoiden ansambl’ "Ilomieli" Karjalaspäi. Piterišpäi praznikale tuli inkerilaižiden "Inkerin Liitto" -sebran "Piirileikki"-kargkollektiv, a Podporožjen rajonan Vidlküläspäi tuli "Sudaruški"-ansambl’. Oli äi toižid-ki hüvid kollektivoid. Tradicijan mödhe hö kaik astuiba ühtehe ümbrusehe, a jäl’ges otiba linduižid-kaičijoid i riputiba niid simvoližehe puhu. Praznikan adivod vastsiba artistoid lujas lämäs, komedoil aplodil. Tahtoin sanuda sured spasibod praznikan tegijoile da kaikile ühtnikoile neciš čomas ozakahas päiväs, mastariden jarmarkas da hüviš meliš.
Ihastusiš kundlin Nikolai Abramovan runoid da pajoid hänen runoile, kacuin norid Terval-külän eläjid, kudambile scenal lahjoitihe kitändkirjeižid.
Toižel päiväl sarnan baboin ripakoiden polhe nägištiba Enarv’-külän eläjad. Adivoiden sanoiden mödhe, praznik oli lujas čoma, da se jäb rahvahan muštho i südäimihe pit’käks a igaks.