VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Galina Baburova. Lämäd muštlotesed Rürik Loninan polhe

Galina Baburova

Lämäd muštlotesed Rürik Loninan polhe

Veps
New written Veps
Täl vodel tetabale vepsän fol’kloran keradajale, kodi-istorijan tundijale, Šoutjärven vepsläižen etnografižen muzejan augunpanijale Rürik Petrovič Loninale täuduiži 95 vot. Vepsläižed igän oma muštnuded necen mehen, kudamb om muga znamasine heiden rahvahan istorijan täht.
Kaikuččen voden Rürik Loninan sündundpäivän meiden školas mäneba "Loninan urokad". Niil johtutam Rürik Petrovičad, pagižem hänes, kacum hänen kirjoid. Täl-ki vodel minä vedin mugoižen urokan nelländen da videnden klassoiden täht. Videnden klassanke mugažo kävuim muzejaha, – starinoiči Šoutjärven školan opendai Anastasia Jevtušenko.
Täl vodel necen päivän ühten surembišpäi azjtegoišpäi oli "Meiden südäimiden muštlotesed" -paginištund, mitte mäni Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas. Sijaližiden eläjiden da Rürik Loninan heimolaižiden ližaks paginištundale tuliba adivod Petroskoišpäi: tedomehed, muzejan radnikad, kundaližiden sebroiden ezitajad. Ezmäi heiden täht muzejan pämez’ Natalja Anhimova vedi ekskursijan ut ozutelustme, miččen nimi om "Rürik Petrovič Loninvepsän rahvahan geroi". Ozuteluz starinoičeb melentartuižiš faktoiš necen čudokahan mehen elospäi.
Dokladad vaumištiba paginištundan ühtnikad-ki. Karjalan Rahvahaližen muzejan pämez’ Mihail Gol’denberg pagiži Rürik Petrovičan tabas, siš, kut nece mez’ pani äi vägid, miše küläs olnuiži vepsän rahvahan kul’turan muzei.
Zinaida Strogalščikovan ezitusen nimi oli "Tedištam tundmatont männut aigad". Hän starinoiči tedomehiš, kudambad tugeziba Rürik Petrovičan idejad tehta muzejan vepsän mal.
Kaikile lujas tuli mel’he kodi-istorijan tundijan Natalja Kercovan ezituz. Sades erazvuiččid tedoid heimolaižilpäi da rates arhivižidenke azjbumagoidenke hän vaumišti Rürik Petrovič Loninan sugulugetišen 1730.-vodehesai. Natalja Vladimirovna tegi Anna Mihailovna Lisicinan-ki sugulugetišen da lahjoiči sen muzejale, mitte ei muga amu avaitihe Kalages, – starinoiči vastusen ühtnik Ales’a Anušenkova.
"Vepsän kul’tursebran" pämez’ Larisa Čirkova starinoiči siš, kut nügüd’ ristitud jatktaba Rürik Petrovičal zavodidud radod, kut projektoiden abul vepsän kul’turan kaičendaha mel’dütoittas lapsid.
Necil lämäl, kodikahal vastusel Rürik Petrovičan poig Viktor lugi än’heze runon tatan muštoks. Vastusen lopus kaik tulnuded ristitud kacuiba "Sana Rürik Petrovič Loninan polhe" -fil’man, miččen nügüd’ kaikutte tahtnik voib löuta internetas Šoutjärven da Karjalan Rahvahaližen muzejiden VKontakte-gruppiš.