VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | history | Statistics | ? Help

Ribakova Lidia . Minun laps’aig Pondlau

Ribakova Lidia

Minun laps’aig Pondlau

Veps
New written Veps
Minun laps’aig mujub veresuu hiinau i magedoil’ margil’. Hän kulub homesliižuu kukoin’ paijau da kut lüpsimpad täutub maiduu. Hän mujub vaiše sadut päčišpäi pirgoil’, miččed kaikiččuu homesuu paštoi mamoi. Neco laps’aig täuttud päivin’kau, igaks gänu Pondlau, vepsläižes küläs Ivadrandau.
Miid’ kanzas oli viden: mamoi, tatoi, mina, da kaks’ sizart. Kaiken kezan viluhusai magadolim pologas čuhuu vai sarajuu. Mina nuuzlin’ kukoin’ launundaspäi, kanoiden kakatusospäi, kulin’ kut möngäitas lehm da vazaine, kut mamoi zavodib lüpsta lehman. I maid lanktob güud'gähä lüpsimpadha. I kaikkjanau mujub veresuu hiinau.
Pezmahakso migo homest göksonzim gögelo, vilusuu puhthau veduu Ivadaspäi. Gäl’ghe ištlimoiš stolan taga söda midani magedad, pirgoid’ vai koloboid’, kürzid’ vai olangid’, mida mamoi tegeb tämbäks. Süim da magištolimoiš, ved' čeli päiv tariž mida-so rata.
Hiinantegosur’ kezaliine rad. Hiinan panim kaiküu kanzau. , lapsod, haravoil’ kändlim hiinan, konz kuivabkerazim lain'hile da satoihe, kandišim sabilahil’ sabransijalo. Muštan, kandad, a side i parm ištuso kädolo, da kokiškab, a sabilahid’ iisa tačtä, astud da tirpad. Konz hiin ii mülü kegohotari puugetada. Necon radon tegim sizareme, händ vai mindai letas kegoho i tapurdam hiinan ümbri sovažerdid’.
Tari kacta miše iiliiž nikus riiguid’, da hiin tagazo ii lanktiiš. Ülähän siišta oli vähäižuu säro. Mijau kegod da sabrad oudihe pahoin’ čomad, tatoi mahtoi panda.
Hüväu säu kuivan hiinan panlim saraile. Sigau mugažo tari oli puugetada. Tatoi tačol’ saraile, mamaoi sarajuu lüki hiinan bokime, a sizareme puugetim, hän ühtüu poluu, mina toižuu. Kaikid’ hondomb oli puugetada katusonau, miše ii tučkäita päd. A kaikid’ paremb, konz rad vaumiš, ujuda hiiname alahaks, kaik higonu da žardunu, göksti göksta gögelo vilusudoho vedoho hüpähtada da küläks ujoluudakso Ivadas.
Vüuki migo kezad kaiküu kanzau keradolim margäd. Eduu käuim muraškoho, gäl’ghe mustikäišhe, a sügüz’polho kerazim bolan. Garblön mijau kaiken keraz’ tatoi. A manzikäižen da babarmon kerazim sizareme üksnämoiš, neniš penzhiš ed segoi. Muraškoho tari oli käuda edahaks soho, kerdalo otlim katläižen, midani söda, liibad, pirgoid’, munid’. Keradolim ühtehe vädraha mamoime. sizareme kerazim eduu kružkihe, a gäl’ghe viškoim vädrha. Mina äjemba süin’, čem kerazin’, a sizar’ Irina kaiken lugi jääk mina i jääk hän keraz’. Konz väzum, voib lebaitakso, ištta pažagannuu, göda magedad čajud pirgoime. A gäl’ghe dokerata vädr.
Kaikiččuu pühäpäjau käuim Slabadaha baboihe Lidähä i dedoihe Mišoihe. Kävoskenzim gäugan’, a konz tatoi kodišajim motociklau. Te Slabadaha astub korttame mägeme Ivadan randau, i mina kaiken varaižin’, miše sinna kukerdamoiš.
Baboi dedoime kaiken miid’ varastadihe. Homesospäi kahton tehtihe kaik kodiradod, živatame, päčime. Dedoi ičehän kiitel’ štin’, ningišt’ štid’ nikus enamba en sös’kenu, kodilihäu, solatud kapustame. Dedoi sab päčišpäi padan, hiitab sigaupäi supalan haudnuksod lihäd, pab laudaiželo da gäritab henombile supalaižile, a mina hilläšti nenod supalaižed lipsutan. A baboi mida tol’ko ii mahtnu paštta pirgoid, kolobid, kokatid’, korostid, sul’čnid, robil’koid, kürzid, olangid. I migo pühäpäjad čeli stol pašttud.
Gäl’ghe longid’ miid’ dedoi štargut’ venehüu Ivadame. Veneh’ likub bokha- toižhe, dedoi siišti melau vedab venehen, a dedame em varaikiiš. Gäl’ghe štargundad baboi ougäsoišpäi tegeb miile čibun, sidob nin’he ougäsod, perskenallo pab miččenijan räzun i čibutab miid’.
Küläks adivoičetanuksod astuim tagazo kodihe i tedme zaidlim toižhe Annoi baboihe i Kol’a dedoihe. Nečidame baboime i kazvoim, hän miid’ äjalo openz’, kandišim haugod da vet kodihe, toskenzim hiinad živatole, käuim vastoihe, da kaiken mida-ni radoim. A kaikid' pahemba navedölim baboin' sanoid’. Migo kerdad tulom i sanum: "Baboi sanu midani endolišt’" A hänon sanad em üht’he kerdha kulim, i üks’tedam pakičem, a kundlim, kuti ezmäižen kerdan.
Ningiine mijau oli laps’aig. Neco oli kaikid’ paremb elo minun armhau Pondlau, pahoin’ tusttun nečiš aigas.