Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| history
| Statistics
| ? Help
Galina Baburova.
“Vaiše tetes kel’t paremba el’gendad rahvahan kul’turad”
Source:
Kodima № 10, 2025, p. 8
Galina Baburova
“Vaiše tetes kel’t paremba el’gendad rahvahan kul’turad”
Veps
New written Veps
Täl vodel Petroskoin universitetan filologijan institutan Baltianmeren suomalaižiden keliden da kul’turan kafedran ezmäižele voz’kursale opendamha vepsän kel’t tuli nel’l’ neičukašt. Kaiked necil kafedral nelläl voz’kursal opendase 66 openikad.
Täl vodel maksutomale opendusele oli jagetud 10 sijad, niišpäi üks’ anttihe opendusele oigendusen mödhe da kaks’–eriližen kvotan mödhe. Ezmäi ottihe openikoid "Karjalan (vepsän) da suomen keled i literatur" -openduzpolele, a sid’ jagetihe heid gruppihe: ken opendaškandeb karjalan kelen livvin vai pohjoižpaginad, ken opendaškandeb vepsän kel’t.
– Ende meile anttihe vaiše kuz’ sijad openikoiden täht, kudambad opendaškandeba karjalan kel’t, da koume sijad openikoiden täht, kudambad opendaškandeba vepsän kel’t. Muga vepsläižehe gruppaha voinuiži putta üks’ mez’ oigendusen mödhe da üks’ openik eriližen kvotanke. Neciš situacijas vepsläižes gruppas jänuiži vaiše üks’ maksutoi sija. Lapsed varaižiba päzuda opendusele meidennoks mugoižiš oloiš. Sikš nügüd’ tegim muga, miše lapsed oigendaba meile kaik tarbhaižed azjbumagad nenile kümnele sijale. A sid’ mö tegem heidenke pagištoitusen: küzum, kuspäi hö tuliba, miččed jured heil oma, pagištas-ik heiden perehiš kodikelel, mittušt kel’t hö tahtoiba opeta – da jagam heid joukuihe, – starinoiči kafedran pämez’ Tatjana Paškova.
Nügüd’ vepsän kel’he universitetas opendaba Maria Košeleva da Daniil Balandin – ende molembad iče openzihe ičeze kafedral. Maria radab sigä jo 10 vot, a Daniil zavodi rata vodel 2024.
– Edel sidä völ pol’ vot dogovoran mödhe radoin kafedral opetes magistraturas. Iče olen sündunu Petroskoiš. Minai ei ole karjalaižid da vepsläižid jurid. No vepsläižiden da karjalaižiden keled i kul’tur minei oma mel’he. Ned oma miččed-se ičeladuižed venälaižen ristitun täht. Minei om mel’he nece rad. Nügüd’ olen vepsän kelen opendai tägä i völ radan Kelen, literaturan da istorijan institutas noremban tedoradnikan, oppin hengeližid temoid karjalan da vepsän kelil. Minai om melentartuz’ karjalan kel’heki, – sanui Daniil.
Miše putta opendusele Baltianmeren suomalaižiden keliden da kul’turan kafedrale, pidab čomin päzuda literaturan, venän kelen, anglian kelen vai ühthižkundan tedon kodviš läbi. Ezmäižen voz’kursan vepsläižen gruppan koume neičukašt om Petroskoišpäi, üks’ – Besovec-küläspäi.
– Mö em voigoi kacta abiturientoiden rahvahaližudehe. Opendusen poles ei ole mugoižid erotelusid. Kaikuččel ristitul om oiktuz’ opendusehe, muga sanutas meiden valdkundan konstitucijas. Ku mez’ ei ole vepsläine, no tahtoib opeta vepsän kel’t, em voigoi hül’gäita hänele siš, – ližazi Tatjana Paškova.
– Neičukaižed ei tekoi vepsän kel’t, no erasid tedoid kelen polhe heil oli. Neičukaižil om melentartuz’ vepsän kel’he. Hö tarkašti kundleba urokoil, kaik kirjutaba. Meil oma aktivižed openikad koumandel da nelländel voz’kursil. Minä meletan, miše erased heišpäi voižiba päzuda opendusele magistraturaha da sid’ rata vepsän kelen kehitoitandan poles. Olen mugošt mel’t, miše om tärged kaita igähižiden rahvahiden kelid. Vaiše tetes kel’t voib paremba el’geta rahvahan kul’turadki. Karjalan da vepsän rahvahiden kul’turad oma lujas melentartuižed. Ned äjan kaičiba vanhudespäi i kehitoitasoiš nügüd’. Minei om mel’he ei vaiše oppida neniden rahvahiden kul’turad, no olda-ki niiden nügüdläižen kehitoitusen vektoras, – sanui Daniil Balandin.
Opendusen programmas oma karjalan da vepsän keliden morfologii, paginparad, dialektologii, kändmižed, Baltianmeren suomalaižiden keliden leksikologii, etnografii, Karjalan literatur, "Kalevala"-eposan fol’kloran oppind, Suomen literatur.
– Tahtoim völ panda programmaha uded disciplinad. Voib olda, tegem kursan, mitte starinoičeb igähižiden rahvahiden oiktusiš da Venäman suomalaiž-ugrilaižiden rahvahiden kosketusiš. Om taht, miše meiden openikad tedaižiba, miše kodikelid voib kävutoitta erazvuiččiš radpoliš, miše hö mel’düižiba sihe, midä hö opendaba. Tundištoitam heid tedomehidenke, teatran, TV:n, muzejiden radnikoidenke, školiden opendajidenke. Oigendam heid praktikale erazvuiččihe sijoihe, kus kävutoittas Karjalan rahvahaližid kelid. Tahtoim vahvištoitta heiden melentartust neniden keliden opendusehe, – sanui Tatjana Paškova.