Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Irina Sotnikova.
Vehkojas udištadas pühäkodi
Source:
Kodima № 11, 2025, p. 3
Irina Sotnikova
Vehkojas udištadas pühäkodi
Veps
New written Veps
Änižröunas om äi čomid kivida pupühäkodid. Nece om todesine vepsän man kal’huz’. Ned čomenzoitaba vepsän mad i ozutaba meiden ezitatoiden mastarut da kodiröunan bohatad arhitekturad. Äjad pühäkodid oli muretud vai polttud voinan aigan. Nügüd’ tuli aig, konz niid zavottihe udessündutada.
Kül’mkun 1. päiväl vepsläižes Vehkoi-küläs oli tärged istorijaline aigtego – Hristosan Sündundan pühäkodiš tehtihe ezmäine loičendslužb, mitte oli omištadud sen udištamižele. Nece aigtego ühtenzoiti valdmehid, papišton ezitajid, sijaližid da susedküliden eläjid.
– Pühäkodin da Suren Venälaižen Pohjoižen matkan udištamine ei ole vaiše hengeline istorii, nece om mugažo meiden ezitatoiden elon, meiden rahvahan istorii. Ku kacta kartale, pühäkodi sijadase Suren Venälaižen Pohjoižen matkan keskes – Moskvan Novodevičjen da Soloveckijan monastiriden keskes. Meiden pühäkodi koski Novodevičjen monastirin naižiden-monahiden südäimid, i mö tugezim idejan pühän tanhan tegemižen mödhe. Se tegese hengeližeks, kul’turižeks da socialižekonomižeks uskondkeskuseks, – starinoiči Karjalan pämez’ Artur Parfenčikov.
Vehkojan Hristosan Sündundan pühäkodi oli letud vodel 1914. Suren Kodiman voinan aigan se oli muretud i saubatud. Sijaližed eläjad pit’kha varastiba, konz pühäkodi udessündutadas. Eläjad muštaba, kut heiden dedad lendiba pühäkodin. Tähasai löutas kirpičid, miččil kaičihe arbaine "VK", mi znamoičeb "Vehkojan kirpič". Rahvahan täht pühäkodi’ om tärged sija, sen lendamižehe om pandud äi armastust da väged.
– Tämbei om znamasine päiv. Mö hätken varastim sidä, i lopuks, nece aig tuli. Meletan, ühtes mö voim tehta muga, miše nece pühä sija linneb čoman, a rahvaz voib tulda tänna i pakita Jumalal abud. Mö kaik tedam, miše nece pühäkodi om pandud enamba sadad vot tagaze. Karjalan male tuli lahjakaz arhitektor Aleksandr F’odorovič Bezpal’čev i tegi hüvän projektan pühäpertin täht se seižub eskai nügüdehesai, – sanui Šoutjärven muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
Vehkoi om sija, kus kaitas kul’turad, tradicijoid da veroid. Sijaližed eläjad toivoba, miše Novodevičjen monsatirin pühän tanhan tegemine i pühäkodin udištamine abutaba kehitoitta küläd da mel’dütoitaškandeba äjid turistoid.
– Tämbei om todesine praznik. Hengel om hüvä, meiden külä zavodib kehitoittas, enamba rahvast linneb. Mö pit’kha varastim necidä azjad. Konz tulin pühäpertin südäimehe, eskai südäimen täpäsi. Laps’aigaspäi muštan ühten päivän, konz saubatihe pühäpert’, konz muretihe kehkerčuhuid, kelloiden sijad, ristoid… kaik voikiba, – johtutab külän eläi Tatjana Pavlenko.
Vodel 2027 Karjalas praznuitas 800 vot siš aigaspäi, konz karjalaižed tuliba ortodoksižehe uskondaha. Necikš aigaks projekt todenzoittas eloho. Pühäkodi tehtas ortodoksižeks hengeližeks sijaks, mitte vedäškab kaikid ristituid, kudambad tegeba matkoid pühidme sijoidme.