Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Galina Baburova.
Karjalan pälidnas mäni etnokul’turine forum
Source:
Kodima № 11, 2025, p. 3
Galina Baburova
Karjalan pälidnas mäni etnokul’turine forum
Veps
New written Veps
Karjalan pälidnas Igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ühthižvenälaižen foruman aigan mäni konferencii, miččel diskutiruitihe rahvahiden kul’turjäl’gestuses.
Redukun 19.-21. päivil Petroskoiš tehtihe Igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ühthižvenälaine forum. Se ühtenzoiti openduz- da kul’turorganizacijoiden radnikoid, istorijan tundijoid, käzitehmusiden mastarid da niid, ked kaičeba i kehitoitaba meiden man igähižiden vähäluguižiden rahvahiden kul’turid.
Foruman ühtnikoiden täht oli tehtud "Pohjoižen rahvahiden kul’turjäl’gestuz" -ozuteluz, kus mäniba mastar’-klassoid. Vologdan agjan ezitajad openziba tehmaha tätüižid-bobaižid koivvicaižišpäi, Piterin da Pskovan agjoiden ezitajad ozutiba, kut kudoda vöid, vaumištada tätüižid-kaičijoid, tehta poimetišid kanghas da äi tošt.
Mugažo foruman aigan mäni konferencii, miččel pagištihe igähižiden vähäluguižiden rahvahiden tradicijoiden kehitoitandas da etnokul’turižen jäl’gestusen kaičendas. Konferencijan vedäjan oli Karjalan kul’turan ministr Aleksei Lesonen.
Venäman rahvahiden kul’turtradicijoiden kaičendas da niiden mülütandas materialitoman kul’turjäl’gestusen lugetišhe pagiži Tamara Purtova – Venäman Valdkundaližen Rahvahan sädandradon pertin pämez’. Hän starinoiči fol’klorekspedicijoiš erazvuiččihe Venäman regionoihe. Niid tehtihe, miše löuta rahvahan materialitont kul’turjäl’gestust da kaita sidä. 2024.–2025.-vozil matkoiden aigan mugažo oli kuvatud 18 fil’mad Venäman rahvahiden kul’turjäl’gestuses.
Azjtegoiš, miččed mäneba Karjalas da miččed om oigetud vepsläižiden tradicijoiden kaičendaha, starinoičiba Karjalan Kul’turiniciativoiden i rahvahan sädandradon keskusen pämez’ Andrei Red’kin da Karjalan rahvahiden sebruden kodin radnik Zoja Saveljeva. "Kiži"-muzejan pämez’ Jelena Bogdanova pagiži muzejan mahtištos vepsläižiden tradicijoiden kaičendas, vepsläižes sektoras Kiži-sarel. Hän kiti rados Anna Anhimovad, kudamb äjas popul’arizoitab "vepsläšt temad" muzejas.
Muzejan roliš vepsläižen kul’turan kaičendas jatksi paginan Šoutjärven etnografižen muzejan pämez’ Natalja Anhimova.
– Om tärged sirtta toižile sugupol’vile se, midä meiden ezitatad oma kaičenuded, midä mö olem kaičenuded, – sanui Natalja.
Babajevon etnokul’turižen keskusen radnik Viktoria Bazarova ezini konferencijal "Vepsläine tätü: tozi da kelastuz" -dokladanke.
– Tahtoin starinoita todesižes vepsläižes tätüižes da sihe sidotud mifoiš, – sanui Viktoria.
Karjalan Kelen, literaturan da istorijan institutan panendas etnokul’turižehe vepsläižiden opendushe starinoiči tedomez’ Zinaida Strogalščikova. Hän mugažo kingiti homaičust sihe, miše institutan arhivas om kaitud äičasuižid pl’onkale änetadud materialoid ekspedicijoišpäi vepsläižidennoks. Nene kal’hed materialad voižiba ližata tedoid vepsläižes kul’turas. Radmaha neniden materialoidenke pidab kucta vepsläižiden küliden eläjid – todesižid kelen tundijoid. Karjalan kul’turan ministr Aleksei Lesonen toivoti abutada necen radon sädandas.
Igähižiden vähäluguižiden rahvahiden ühthižvenälaine kul’turforum lopihe Karjalan Muzikteatras "Minun man än’" -koncertal, miččel artistad ihastoitiba foruman ühtnikoid ičeze čomil karg- da pajoezitusil.