Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Irina Sotnikova, Darja Hil’.
Petroskoiš mušttihe Rürik Loninad
Source:
Kodima № 11, 2025, p. 6
Irina Sotnikova, Darja Hil’
Petroskoiš mušttihe Rürik Loninad
Veps
New written Veps
7. kül’mkud Karjalan Rahvahiden sebruden kodiš mäni mušteht, mitte oli omištadud 95-voččele jubilejale Rürik Petrovič Loninan (1930–2009) sündundaspäi. Hän oli kodiistorijan tundijan, Šoutjärven vepsläižen etnografižen muzejan tegijan, vepsän rahvahan kelen i tradicijoiden kaičijan.
Muštehtale kerazihe vepsläižiden küliden da Petroskoin eläjad — Rürik Loninan sebranikad i rahvahaližen kul’turan navedijad. Vastusen augotišes "Vepsän kul’tursebran" pämez’ Larisa Čirkova starinoiči adivoile Rürik Petrovičan polhe, sid’ kaik kacuiba dokumentaližen fil’man siš sures kodiröunan tundijas. Sen jäl’ghe Suomalaiž-ugrilaižen školan openikad lugiba runoid, a vepsän kelen opendai Nadežda Petrova starinoiči siš, kut Rürik Lonin vedi školas erazvuiččid mastar’-klassoid.
— Rürik Petrovič navedi tuleskelda meiden školha. Konz hän tuleskeli, ka kaiken sanui lapsile: "Pidab pagišta vepsän kelel, opekat sidä!" Ihastoitab se, miše Rürik Loninan vunukad, pravunukad jatktaba hänen azjad, opendaba školas vepsän kel’t, – johtuti Nadežda Petrova.
Ani lämän oli Viktor Loninan — Rürikan poigan — ezituz: hän lugi än’heze tatale omištadud čoman runon. Viktor jatktab ičeze tatan päazjad, istorijaližen mušton kaičendad. Mugažo hän radab požaroiden sambutajan, kezal ohjandab "Šeltozerec"-ecindjoukud, a sen ližaks Viktor om kirjutai. Muštehtal hän eziti ičeze uden "Lesnije izbuški" -kirjan ("Mecan pertižed") da lahjoiči sen ekzempl’aroid kaikile tahtnikoile. Nece om starinoiden kogomuz, miččen pätemad oma laps’aig, noruden aig, prihaižiden sebruz’ da elo vepsläižes Šoutjärv’-küläs.
— Nece oli lujas läm’ mušteht. Oli ani melentartušt kundelta Viktor Loninalpäi siš, midä voib teta da muštta vaiše poig: mitte oli Rürik Loninan päiv, kut hän ehti tehta kaiken — rata sovhozas, tehta kodiradoid, olda heinäntegol, panda varha haugoid, tehta manradoid, opeta lapsid vepsän kel’he, kerata materialoid da kaluid muzejan täht, kirjutada, oppida, ajelta ekspedicijoihe i muga edemba, – sanui vastusen ühtnik Irina Sotnikova.
Muštehtan aigan adivoile oli ezitadud Rürik Loninale omištadud sirdändozuteluz. Šoutjärven muzejan pämez’ Natalja Anhimova starinoiči, kut hö vaumištiba necen ozutelusen, mi oli pandud sen pohjaze.
Ičeze muštlotesil mugažo jagoihe toižed-ki ristitud, ked hüvin teziba Rürik Loninad. Mušteht oli läm’ i kodikaz, se kerazi äi rahvast ühtes. Mugoižed vastused lämbitaba südäimid i jäba muštho pit’kaks.