Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Kuznecov Maksim .
Minei om mel’he opeta ristituid kelihe
Source:
Kodima № 1, 2026, p. 5
Kuznecov Maksim
Minei om mel’he opeta ristituid kelihe
Veps
New written Veps
Männuden voden lopus Piterin eläjad saiba voimusen tundištadas vepsän kelenke. Piterin agjan Sebruden kodiš tal’vkun 8. päiväspäi 19. päivhäsai mäniba vepsän kelen kursad. Niid tegi Piterin agjan "Vepsän kond" -sebr (pämez’ Vladimir Jetojev).
Kül’mkus minei varastamata zvoni Vladimir Jetojev da tariči vedäda Piteriš intensivižid vepsän kelen kursid aigvoččiden eläjiden täht. Kacmata sihe, miše tal’vkus minei pidi lopta ičein uz’ erz’an kelen ičeopenduzkirj, minä hökkähtin. Minei om mel’he opeta ristituid kelihe, da en tahtoind kadotada melentartušt mahtištod. Nece oli jo koumanz’ kerd, konz olin vepsän kelen kursiden opendajan.
Täl kerdal opendamhas tuliba ristitud, kudambiden melentartuz’ vepsän kel’he oli lujas sur’. Openikoiden keskes oliba suvivepsän paginan tedajad, kudambad tahtoiba tundištadas ičeze mamankelen kirjnormanke, suomen da estin keliden Piterin valdkundaližen universtitetan opendajad, nored tedomehed, etnografad. Sikš erased openikoišpäi jo aigvodhe teziba baltianmeren suomalaižiden keliden grammatikad, vepsän kelen kändod da kändlopud. No ned-ki, kenel ei olend mugoižid tedoid, meletiba vepsän kelen grammatikas lujas süväs, analiziruiba sadud informacijad da andoiba hüvid vastusid küzundoihe.
Kaiked meil oli 10 urokad. Neniden urokoiden aigan openikad ehtiba tundištadas mugoižiden vepsän kelen grammatižiden kategorijoidenke, kut: nimiden da verboiden tüved (nece om lujas tärged tem, miččeta ei voi opeta vepsän kel’t), personaližed pronominad, verboiden kändluz prezensas da imperativas (pozitivižiš da negativižiš formiš), nimiden äilugu, inessiv, illativ da elativ, akkuzativ da partitiv, adessiv, allativ da ablativ. Nened temad andaba alandusen, miččen pohjal voib jatkta opeta vepsän kel’t jo ičenaižesti. Kodiradoks openikoile taritihe kändelta verboid vai käta venäkelespäi vepsän kel’he sanundoid. I ku augotišes niken ei voind sanuda vepsän kirjkelel nimidä, ka kursiden lopus openikad mahtoiba jo käta jügedoid alištuzsanundoid. Nece om satuz!
— Neniš kursiš tedištin Internetaspäi. Ozaižihe, miše niid pidaškatas läz minun radsijad. Sikš ehtal, radon jäl’ghe, kävuin Sebruden kodihe opendamha vepsän kel’t. Maksim Jurjevičan metodik tuli lujas mel’he minei, sikš ku se andab voimusen el’geta päazjad – kelen strukturad, pohjad, miččehe voib ližata sanoid da uzid tedoid", – mugoižen arvostelusen kirjuti üks’ kursiden openikoišpäi Andrei Vasiljev.
Jäl’gmäižel urokal openikad saiba sertifikatad "Vepsän kond" -sebralpäi. Iče-ki valičin parahiman openikan – Aleksandra Šagalan – da lahjoičin hänele ičein kirjan Piterin agjan rahvahiden praznikoiš. Kaik openikad tahtoiba jatktandad – hö oliba lujas täuduližed.
Lopuks sanun, miše minä lopin kirjutada ičeopenduzkirjan tal’vkun 31. päiväl, a necil vodel, voib olda, minä kirjutan ičein nellänt ičeopenduzkirjad – vepsän kelen mödhe.