Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Svetlana Jeršova.
Nece oli minun laps’agaspäi
Source:
Kodima № 1, 2026, p. 8
Material om kirjutadud keskvepsän paginal
Svetlana Jeršova
Nece oli minun laps’agaspäi
Veps
New written Veps
Čududelemoi, miččed eletas melekehad erased živatad. Äjan vozid muštan ühten azjan, hot’ proidn’u jo ei vähä aigad.
Mö elimei kazvatajidenke Kurb-küläs, minä tähäsai sid’ elän.
Siloi mini oli, nacein, 17 vot, a noremb vel’l’ Sergii oli völ ei surikeine šlekkine, 1. vei 2. klassaha käveli. Sil’ vodel, muštan, andoiba tegon kaikuččele openikale – abutada sovhozale katkoida vastoid živatoile sömäks. Norembile openikoile – 10 vastad, vanhembile – 20 vei 30.
I vot jo pigei keza lopiše, a Sergijal völ vastad oliba katkoimata. Hän pakičeb minei abun. Mänimei čapandmecha, kudam oli ei edahan. Čapandmec seižui mäthudel, pertid’ näguiba, kuti kämnel.
Katkoimei vastoid, kuverdan tarbiž oli, ved’ nece kahtele ei olend jüged, i zavodimei keratas kodihe. A miččehe polhe mända, emei tekoi. Kudei radoimei, emei homeitud, miše pertid ei nägu i kuna nügüd’ astta? Čapandmecas kaik om ühtüine: babarmžom, penzhišt, korged heiništ i nor’ mec.
Mänimei ühthe polhe – ei sinnä, toižhe – mugažo ei sinnä. Nügu midä rata? Rižan, miše segoimei. Jo azj ehthapei, zavodi hämärzuda, vihm sumotaškanz’. Mö vastad tacimei, ei sihessei ole, vaiše putuižimei kodihe. A minä vanhambeine, midä zavot’t’a? Sergii minhu kacub.
Meletin’ i sanuin: "Minä probuin libuda puhu, voib olda, homeičen ten libo pertid". Siloi norikaine i rohked olin’. Libuin’ oksikahaze puhu, vaiše en ülähäks, kaik-se varaižin. Midä-se tarbiž oli tehta. Kaclemoi – kaikjal mec, enamba nimidä ei nägu.
Päzuin. Abittuin, no necida en ozutand, miše vel’l’üt ei pöl’goitada.
A päs punose: meid’ hätken ele, kodiš smetiba, miše segoimei. Dovediše kerata rahvast ecmäha. Kazvatajad südeganziba, dai tegimei verhile ristituile radon.
Laid’as meid’ neciš azjas. Äkkid kulimei – lehmiden kelloižed kolkotadas. Nece lehmäd asttas kodihe omaluižespäi, a siloi lehmiden da vazoiden stad oli sur’, nacein’, ümbri 50.
Mö Sergijanke ihastumei, nügu putumei kodihe, lehmäd ozutadas meile ten. Hei-se tetas, kuna tari mända!
Muga i tegihe, melekahad lehmeižed jälgeti sirič meiš proidiba čapandmecan, kudames mö putlikoičimei, ozutiba, kudamehe polhe astta. Mö mänimei lehmiden jäl’gidme i tulimei tele. Emei edahan i oldud-ki. Paimned mö muga en nähtud, nacein, astui tagapäi. Ningomad istorijad jose sab unohtada?