Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Galina Baburova.
Hän oli vepsänkeližen literaturan augonpanijan
Source:
Kodima. № 2, 2026, p. 1, 4
Galina Baburova
Hän oli vepsänkeližen literaturan augonpanijan
Veps
New written Veps
Tetab vepsläine runoilii Nikolai Abramov läksi elospäi 23. vilukud 2016. vodel, päiväs ičeze jubilejahasai. Kaik nene kümne vot Podporožjen keskuzkirjištos tehtas vähäluguižen rahvahan surele runoilijale omištadud festival’.
Mušttas Nikolajad Karjalas-ki, kus hän eli da radoi äi vozid. Ezmäi hän oli toimitajan "Kodima"-lehteses, jäl’gmäižid vozid radoi Karjalan rahvahaližes kirjištos.
Täl vodel Karjalan rahvahaližes kirjištos tehtihe vastuz, miččel pagištihe Nikolajan sädandrados erazvuiččiš polišpäi. Ved’ Nikolai oli lahjakahan mehen ei vaiše runotuses.
– Jumal andoi hänele voimusen erazvuiččikš ozutada ičeze lahjavut: runotuses, fotokuvadandas, kirjutandas lehtesehe, – sanub Nikolajan ühtesradnik Nina Zaiceva.
Vastusen adivod kacuiba Nikolajan fotoid da kundliba hänen runoid, miččid hän iče ehti kuvata videole ei edahan ičeze surmahasai.
Toižel päiväl jäl’ges necidä vastust Podporožjen kirjištos mäni Nikolai Abramovale omištadud festival’. Sen programm oli lujas bohat: lekcijad, vastused ristituidenke, kudambad oliba tärktad Nikolajan elos. Kirjišton ezizalas oli riputadud "Abramovan pirdaižid" -konkursan ühtnikoiden fotokuvad. Ristituile oli taritud kodiš lugeda Nikolai Abramovan runoid da tehta fotokuvid, miččed kožuižiba runoiden rivihe. Konkursan ühthevedod mugažo tehtihe necil festivalil.
Johtutesidenke Nikolai Abramovas ezini hänen vanhemb sizar’ Taisia. Hän starinoiči äi melentartušt heiden Nikolajanke laps’aigan polhe.
Taisia da Nikolai ei kävunugoi lapsiden päivkodihe. Heid kazvati kaks’ babad. Hö starinoičiba lapsile sarnoid, a mamoi navedi lugeda runoid. Nikolai aigoiš openzihe lugemaha iče. Laps’aigaspäi hö pagižiba kut vepsäks, muga venäks-ki.
– Elim hüvin. Kazvatajad ostliba meile bobaižid, čomid sädoid, kirjoid. Toskeliba niid Leningradaspäi. Sigä mamal oliba heimolaižed. Meile Kol’anke oli mel’he ezineda seištes ištimel – pajatim pajoid, – johtutab Taisia. – Siloi küläs oli äi lapsid, mö vändim erazvuiččihe vändoihe, kezal kül’bimoiš järves da joges. Konz tegimoiš vanhembikš, kazvatajad otliba meid kerdale heinäntegole. Kaikuččen voden ajelim Lenigradaha pojezdal, kerdal eskai lendimel lendim Vidlaspäi.
Pened Taisia da Nikolai navediba ehtoid, konz mam žari kogonaižen rehtlän semnid, a tatoi avaiži muzikad. Siloi lapsed kundliba sidä venudes päčil. Kut sanui Taisia, hänen vellen armhan pajon oli "Pit’kha nägen Karjalad unes". Sid’ Karjalan ma tegihe Nikolajan täht tozi toižeks kodimaks.
Laps’aigal Nikolai lujas navedi pirtta i tahtoi tehtas taidehpirdajaks. Augotižškolan hän lopi Ladvas, sid’ nel’l’ vot openzihe Kurbas da kaks’ vot – Vidlas.
Školan jäl’ghe Nikolai päzui opendamhas Piterin topografižehe opištoho. Konz hänele oli 19 vot, putui bol’nicaha, kut hän iče saneli – "ozatoman armastusen tagut". Sikš sid’ kogonaižen elon hän vähäižen rambiči. Siloi Nikolai zavodi-ki kirjutada runoid venäks.
– Hänel oli sur’ armastuz – Nadežda Jakovleva. Kol’a omišti hänele ičeze "Nevozvratnost’"-runon. Minä kaičen kirjeižid, miččed hö kirjuteliba toine toižele. Toižen Kol’an armastusen oli Bella-neižne Ladvaspäi. Hänele Kol’a kirjuti 40 runod! Ned oma lehtikos, miččes om kirjutadud mugažo "Ku minä kolen, pakičen antta se Bellale".
Armastuz jäti suren jäl’gen Nikolajan henghe. Kerdan hän sanui, miše runoid voib kirjutada vaiše ristit ranitud hengenke.
Nikolai Abramov tegihe tetabaks Karjalas, no ičeze sädandradon hän zavodi Podporožjes. Vodel 1989 opendusen jäl’ghe hän sai fotokuvadajan kvalifikacijan, 1990.-vozil radoi toimitajan "Svirskije ogni" -lehteses. Nikolai oli heittud radolpäi siš, miše laskendata ajoi varjoičemha Vauktad pertid (Sovetoiden pertid). Sid’ hän zavodi rata Karjalas ezmäi "Prionežje"-, sid’ "Kodima"-lehteses.
Nina Zaiceva starinoiči, kut hö Zinaida Strogalščikovanke tedištiba, miše om vepsläine mužik, kudamb kirjutab runoid, da tundištihe hänenke. Nikolai ezmäi lujas varaiži kirjutada vepsäks, sanui, miše hänel ei olend mugošt mahtod. Ičeze ezmäižen vepsänkeližen runon – "Uz’ voz’", miččes om vaiše nel’l’ rived – Nikolai kirjuti kogonaižen ön! Nina Grigorjevna starinoiči, kut hö kahten kesken keraziba "Kodimad" i händast čudutoiti, kut kebnas Nikolai mahtoi kerata ümbri ičesaze ani erazvuiččid eri-igäižid ristituid.
Festivalil Nikolajas starinoiči hänen sebranik, kino-ohjandai Dmitrii Gridin. Nikolai Abramov oli kuvatud erasiš Gridinan fil’moiš. Üks’ fil’moišpäi – "Moloko", – miččes Nikolai oli pähengen, oli ozutadud festivalil. Nece fil’m starinoičeb ühtes päiväs vepsläižen lehtezmehen elospäi, hänen armastuses kodimaha, kanzaha.
– Olim adivoiš Kol’an mamanno, hän oli hüvän ristitun. Minei oli mel’he olda heiden kodiš. Maria Aleksejevna lujas armasti ičeze poigad, kaiken varasti händast. Kol’a-ki kaiken rigehti joudajal aigal mamannoks. Tuleskeli Taisia-sizarennoks-ki matkan aigan kodikülähä, – johtuti Dmitrii.
– Kol’al ei olend ičeze kanzad. Hänen kanzan oliba minun lapsed da vunukad. Hän armasti heid, kaiken toskeli tomaižid. Mäni kümne vot hänen surmaspäi, minä lujas tusttun händast, – sanub Taisia.
Nikolai Abramovas sanutas, miše hän oli ühten parahimišpäi Karjalan runoilijoišpäi. Vähäluguižen rahvahan täht Nikolai oli tozi suren runoilijan, kudamb tegihe vepsänkeližen literaturan augonpanijaks. Okha kaičese mušt hänes igän!