Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Popova Irina .
Vepsläižiden runoilijoiden mušteht
Source:
Kodima. № 2, 2026, p. 3
Popova Irina
Vepsläižiden runoilijoiden mušteht
Veps
New written Veps
Uhokun 6. päiväl Karjalan Valdkundan Rahvahiden sebruden kodiš mäni čoma eht vepsän rahvahan tetabiden ezitajiden, runoilijoiden Alevtina Andrejevan, Nikolai Abramovan da Ol’ga Žukovan muštoks.
Vastusele kerazihe heiden sebranikad, ühtesradnikad, sädandradon navedijad, "Vepsän kul’tursebran" da "Vepsläižed besedad" -paginkluban ühtnikad. Nene runoilijad tegiba suren panendan vepsläižehe kul’turaha, vepsän kelen opendusehe.
Alevtina Ivanovna Andrejeva sündui 27. tal’vkud vodel 1938, koli 7. tal’vkud vodel 2001. Hän oli vepsänkeline runoilii, filolog, lehtmez’, Karjalan radion toimitai. Alevtinan mamoi Anastasia Logačova oli tetab vepsläine starinoičii. Alevtina Andrejeva kirjuti runoid vepsän da venän kelil. Hänen runod om omištadud kodikelele, kodiröunale, londusen kaičendale. Alevtina Andrejeva oli mugažo publicist. "Kodima"-lehteses om paindud lujas äi hänen kirjutesid vepsän rahvahan problemoiš, vepsän kelen udessündutamižes, vepsän man ristituiš, kodiröunas da kodiküläs. A. Andrejevan "Koivuine"-runokirj, mitte oli paindud hänen surman jäl’ghe vodel 2003, om oigetud lapsile da aigvoččile. Konz Petroskoiš zavottihe udessündutada vepsän kel’t da tehtihe "Vepsän kul’tursebr" vodel 1989, ka Alevtina Ivanovna ühtni neche radho ezmäižen. Vodel 1992 hän tuli radole Karjalan radioho. Hän zavodi vedäda radiopaginoid vepsän kelel da tegihe vepsänkeližeks radiotoimitajaks. Mugažo Alevtina Andrejeva radoi "Kodima"-lehteses. Siloi hänenke ühtes radoi Nikolai Abramov.
Täl vodel Nikolajale täuduiži 65 vot. Hän oli eripoližen mehen – runoilijan, kändajan, lehtmehen, fotokuvadajan, artistan. A necil vastusel adivod kulištiba tarkemban starinan Nikolajan laps’aigas da norudes, hüviš kanzan tradicijoiš, hänen ezmäižes armastuses, runoiš, miččid runoilii omišti armhile naižile. Erasiš Nikolai Abramovan runoiš lirižen hengen armaz neižne om Nastoi-nimenke. Nikolajal om venäkeline runo "Pajo Nastoi-carevnan polhe". Petroskoilaine muzikantegii Sergei Gonobolev konz-se kirjuti lujas čoman pajon neсile runole. Meil sündui taht pajatada vastusel necen pajon vepsän kelel. Nina Zaiceva kändi tekstan. A Galina Lokkina ihastoiti adivoid "Pajol Nastoi-carevnan polhe" vepsän da venän kelil.
Vastusen ühtnikad mugažo johtutiba da pagižiba Ol’ga Žukovan polhe. Vilukun jäl’gmäižel päiväl koume vot tagaze hän läksi elospäi. Ol’ga Žukova oli Petroskoin universitetan vepsän kelen opendai, docent, Karjalan kelen, literaturan da istorijan institutan tedoradnik, filologijan tedokandidat. Nece oli lujas tark, lahjakaz ristit. Ol’ga kirjuti enamba 40 tedotöd, a mugažo vepsänkeližid runoid da sarnoid lapsile. Äi vozid hän kerazi lapsiden fol’klorad, sarnoid da sanutesid vepsän kelel, a jäl’ges vaumišti da pästi eloho lujas čomad kogomused: "Itti-totti"-kirjan kättepajoidenke, lugetišidenke da "Mi meles, se i keles" -kirjan vepsläižiden muštatišidenke i sanutesidenke. Vodel 2023 Ol’ga Žukovan muštoks "Vepsän kul’tursebr" pästi eloho "Ezmäine änik" -kirjan lapsiden täht.
Muštehtal lugetihe än’heze runoid. Sebranikad i läheližed starinoičiba ičeze muštlotesid, pagižiba neniš runoilijoiš vaiše čomil, lämil sanoil.
Kaikiden školiden, kus opetas vepsän kel’t, openikad lugeba urokoil Alevtina Andrejevan, Nikolai Abramovan da Ol’ga Žukovan runoid. Ned oma kaikuččes vepsän kelen openduzkirjas. Lapsed Petroskoi-lidnan Suomalaiž-ugrilaižes školaspäi vepsän kelen opendajanke Nadežda Petrovanke oigenziba muštehtan ühtnikoile videorolikan, miččes lugiba ičeze armhid runoid.
Vastuz lopihe vepsläižen "Randaine"-fol’klorgruppan ezitusel. Hö pajatiba pajoid Nikolai Abramovan da Alevtina Andrejevan runoile.
"Vepsläižed besedad" -paginkluban ühtnik L’udmila Rezvaja jagoihe ičeze tundmusil vastusen polhe:
– Alevtina Andrejeva, Nikolai Abramov da Ol’ga Žukova oliba erazvuiččiden sugupol’viden da professijoiden ezitajad, no heil oli äi ühthišt. Hö kaikel südäimel holduiba meiden vepsän rahvahas, napriba tehta kaiken vepsän kul’turan da vepsän kelen udessündutamižen täht. Heidenrunod käskeba meletada da nägištada mirud ümbri meiš i ristituid toižil sil’mil, rižada ülendust ičeze rahvahal. Spasib muštehtan tegijoile neciš čomas vastuses!