VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Galina Baburova. Škol om toine kodi

Galina Baburova

Škol om toine kodi

Veps
New written Veps
Männuden voden lopus Änižröunan nelläle školale täudui 220 vot. Üks’ niišpäiŠoutjärven školsirdi jubilejan praznuičendan necen voden augotišhe.

Jäl’gmäižen vilukun pätničan Šoutjärven škol vastsi äi adivoid. Ved’ necil päiväl škol praznuiči znamasišt päivmärad – 220 vot sen augonpanendaspäi. Ei äjil Karjalan školil om mugoine pit’k istorii. Suren panendan sijaližiden eläjiden opendushe tegiba papid, kudambad ezmäižin opendaškanziba kirjaha külälaižid prihaižid.
naprim kaita školan bohatad istorijad da jäl’gestust, muštam sen enččid radnikoid. Meiden škol om ani nügüd’aigaine, täga tehtas äi erazvuiččid projektoid. Meil om äi pästnikoid, kudambad lopiba školan medalidenke da päzuiba opendamhas hüvihe universitetoihe. Erased openikoišpäi pördasoiš Šoutjärvehe. Tämbeižeks päiväks meiden školan 25 opendajaspäi ühesa oma meiden pästnikad, – starinoiči Natalja Bikova, Šoutjärven školan pämez’.
Šoutjärven škol erineb toižiš Karjalan školišpäi sil, miše sigä 1.–11. klassoiš opetas vepsän kel’t. Sigä vepsän kelen opendamine zavodihe völ vodel 1984, konz El’vira Kottina zavodi kävutoitta vepsän kel’t urokoil vändformatas. Sid’ 1980.-vozil vepsän kelen urokad oliba školas kut fakul’tativad. El’viran ližaks neche radho tartuiba Polina L’ovkina, Rürik Lonin, školan pämez’ Roza Maksimova. Vodelpäi 1993 vepsän kel’ tegihe urokaks augotižškolas da fakul’tativaks keskškolas. Nügüd’ školas om 96 openikad da lapsiden päivkodiš om 47 kazvanikad. Heid kaikid vepsän kel’he opendab koume opendajadAles’a Anušenkova, Anastasia Jevtušenko da Ol’ga Kokorina.
Kerdan Roza Fominična Maksimova sanui: "Om äi školid Änižröunas, no Šoutjärven škol erineb kaikišpäi, sikš miše sil om ičeze mod: kazvatuz, estetik da rad". Olen mugošt-žo mel’t: kazvatam ristituid, kudambad armastaba kodimad, kodikel’t, nägeba i arvostaba kodiröunan čomut. Nece kaik andab hüvän satusen. Kaikel südäimel navedin meiden školad, ülendamoi sil. Meiden škol om minun toine kodi, – ližazi Natalja.
Šoutjärven školas nügüd’ radaba "Taidehkistine"-pirdandan sebr lapsiden täht, sportsebr, muzikaline sebr, mugažo sebr, kus lapsed täputaba savespäi. Saved sadas Kalages, kut äiki vozid tagaze. Ende necidä saved vedetihe Därvenojaha, kus tehtihe sišpäi erazvuiččid astjoid. Šoutjärven školas pättihe udessündutada necidä radod. Lapsile se om mel’he.
Ližaks männudel vodel projektan abul školas radaškanzi ičeze teatr.
Nügüd’ meil om ičeze teatr, meiden lapsed ozutaba venälaižid da vepsläižid spektaklid, sarnoid. Mugažo školas om muzei, miččes om erazvuiččid eksponatoid, fotokuvid. paksus ühtnem erazvuiččihe konkursoihe da projektoihe. Meil om nügüd’aigaine škol, – sanui Alesʼa Anušenkova.
Kacmata igäha, Šoutjärven škol tozi naprib astta jaugha aiganke. Necidä jonošti Karjalan zakonoiden tegemižen kundan varapämez’-ki Ol’ga Šmajenik, kudamb mugažo tuli necil päiväl ozatelmaha školad suren jubilejanke.
Muloi oli Änižröunan školiden jubilejiden kogonaine "marafon". Tämbei lopim necen marafonan tägä, Šoutjärven školas. Nece škol minei om armhemb kaikid, sikš ku siš openzihe minun mam, openzimoi iče, openzihe minun vel’l’ da poig, siš radaba minun sebranikad. Olen ihastusiš olda tägä. Škol eläb, škol kehitoitase. Jäl’gmäižiš voziš se tegihe nügüdläižeks, hüväks openduzsijaks. Uskon, miše muga linneb kaiken i edes meiden školal oma vaiše parahimad, kaikid ozakahambad voded, – sanui Ol’ga.
Jubilejal školas johtutadihe enččid pämehid, opendajid da pästnikoid, kittihe nenid, ked nügüd’ radaba siš. Školan openikad ihastoitiba praznikale tulnuzid adivoid ičeze sädandezitusil, a pämez’ Natalja Bikova johtuti kaikile, miše necil sügüzel škol möst keradab ühthe ičeze sebranikoid "Pajokeraine"-festivalil.