VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Nadežda Mičurova. Suvaimattah ei sua eliä

Nadežda Mičurova

Suvaimattah ei sua eliä

Livvi
New written Livvic
Mi ijäkse yhtistännöy kahtu ristikanzua: suvaičus vai pereh, toine toizen ellendämine vai kunnivoičendu? Onnuako, kai yhtes.

Trofimovien pereh Tuukselpäi on hyvä ezikuva sille. Pakkaskuul Ivan Ivanovič da Vera Vladimirovna piettih oman Kuldazen svuad’ban, 50 vuottu yhtes elettyy. Hyvittelemäh molodoloi heijän perehen suuren pruazniekanke Anuksen ZAGS:ah kerdyi Trofimovien omua da dovariššua. Enzimästy kerdua Ivan Ivanovič da Vera Vladimirovna astuttih pruazniekkuzualah Mendel’sonan valsin myödähsoitandan mugah.

Trofimovien suvaičushistourii
Muga viizikymmen vuottu Trofimovient Ivan Ivanovič da Vera Vladimirovna käzikkäi astutah yhtes pitkiä elaijan dorogua myöte suvaijen da kunnivoijen toine tostu.
Heijän suvaičushistourii algavui 10. kylmykuudu vuvvennu 1969. Sinä piän Iivanan vahnembua vellie Miikulua kaimattih armieh da tavan mugah kluubas oldih tansit. Nuori da čoma briha Trofpin Van’a enzimästy kerdua pyrritti tansimah kirmiedy neidisty Verua. Vikse jo silloi näbei neidine lujah lekahutti brihan syväindy. Kevätkuul 1970 Iivan kirjutti Verale kirjazen, kučui händy vastavuksele kluuban luo. Sit aijaspäi nuoret ainos oldih yhtes, a heijän armahannu vastavuskohtannu rodih kaksi yhteh kazvanuttu koivuu kylän tagan, kunne Iivan da Vera peitoči juoksendeltih tansiloin jälles.
Myö tiezimmö toine tostu jo ammui. Olemmo yhty hieruu Huškalua, Nurmoilan sel’soviettua. Rodivuimmogi yhtel vuvvel 1955, minä – 28. syvyskuuu illal, Vera – 29. syvyskuudu huondeksel, minä olen kymmendy čuassuu vahnembi Verua. Yhteh algukluasoin školah kävyimmö omas hierus, sit yhtes opastuimmo Nurmoilan škola-internuatas. Yhtesgi meidy ristittih. Ilmazen ijän tiijämmö toine tostu. Meijän koit seizottih vastakkai joves poikki dai nygöigi seizotah, kui on pajos hyvin kirjutettu: "Meijän ikkunat yöt da päivät kačotah toine toizeh", sanou Ivan Ivanovič.

Svuad’budokumentu suvaičuksen tovestuksennu
Enne kirjoih menendiä molodoit nelli vuottu käveltih yhtes da sit kaksi vuottu Ivan Ivanovič sluuži armies Leningruadas.
Yhteh mendih vaste kuvven puolenke vuvven peräs. Se svuad’bupäivy pandih kirjoih Nurmoilan kylänevvostos 31. kylmykuudu 1976. Svuad’bua nygözeh tabah silloi Trofimovil ei olluh, piettih vai večerinky, kunne kučuttih rahvastu 35 hengie.
Minä Van’ua kaksi vuottu armiespäi vuotin. Hyvä briha oli, soittai. Akardeonal soitti dai gituaral. Armies gu tuli, sanou, vastuan tämän Uvven Vuvven sinunke, a iče Piäjärveh ajoi-huškai. Sit siepäi tuli, sanou: "Vera, menemmögo yhteh"? Minä sanon, mibo kärbäzii sie sinuu n’okkai Piäjärves. No menemmö, ga menemmö, misbo dielo on, gu händy suvaičin jo, sanou Vera Vladimirovna.
Anuksen ZAGS:an ruadajat ozutettih net allekirjutukset, kudamat Trofimovat pandih 50 vuottu tagaperin svuad’bukniigah. Tuuksen kylänevvoston piälikkö Inna Kornilova da Karjalan Zakonoinhyväksyndykerähmön deputuattu Art’om Val’uk lahjoitettih Trofimovien molodoloile Kuldazen svuad’ban tovestusdokumentan.

Mieldymys da muuzikku yhtisti heidy
Tovelline suvaičus on gu kuldu, kudaman hindu da arvo vuozi vuottu vai kazvau.
Ivan Ivanovičua da Vera Vladimirovnua yhtisti mieldymys toine toizeh, kudai kazvoi suurekse suvaičuksekse, a vie heidy yhtisti muuzikku. Erähänny Voitonpäivänny kluubas Vera Vladimirovna pajatti pajon "Kazvau Volgogrudas koivuine", Ivan Ivanovič soitti soitol, da moine hyvä se pajo rodih, heidy kai kyzyttih pajattamah tädä pajuo kolme kerdua peräkkäi. Sit aijaspäi pajo Volgogruadan koivus on Trofimovien parahannu pajonnu.

Kai ruavot yhtes
Allus Ivan Ivanovič da Vera Vladimirovna elettih da ruattih Tihveris.
Siegi rodivui Tan’a-tytär, kuvven vuvven peräsSaša-poigu. Vuvvennu 1983 Trofimovat muutettih eländykohtan Tuuksen kyläh. Ivan Ivanovič kaiken ijän ruadoi muatalovuon alal, enimät vuvvet Tuuksen souhozas traktoristannu. Vera Vladimirovna oli Tihverin poštan johtajan leivis. Tuuksele tulduu häi kodvazen ruadoi buhgalterinnu, da sit 23 vuottu penziessäh ruadoi Anuksen da Tuuksen školien kirjastolois. Mollembil on ruattu 38 vuottu. Kai nämmä vuvvet molodoit ilos da gor’as ollah yhtes da kannatetah toine tostu. Kačot bokaspäi Trofimovih da ihastelettos, vikse Jumal vedi yhteh nämmii ristikanzoi. Täl puaral on mieleh kai ruadua yhtes. Yhtes ogrodas hälistä da kodiruadoloi ruadua, meččäh da kalahgi yhtes kävvä. Sanakse, Vera Vladimirovna kaksi kerdua voitti talvikalastandan kilvas nominatsies "Talviamazonku". Kalastamah händy harjaitti ukko.
Muarjah da gribah kävymmö. Yhtes kävymmö kalastamah jo 16 vuottu. Venehet da motorat omat ollah. Vera talvikalastustu ylen äijäl suvaiččou. Enne oli minul motosiklu, ainos vai sil ajelimmo. Penziele lähtimmö, viluttavu rodih, pidi ostua mašin. Dielon meile spruaviu. Sit ajammo kalas, lapsile kalua jätämmö da sizärele. Keviäl kuor’oidu tiä nygöi Tuuksel puaksuh suammo. Meil nygöi vai tervehytty olis, sanou Ivan Ivanovič.

Suvaimattah ei sua eliä
Mendih vuvvet, kazvettih lapset, Ivan Ivanovičal da Vera Vladimirovnal on jo nelli bunukkua.
A mi heil on omua da dovariššua, ni lugie ei sua. Tiettäväine, himoitti kyzyö Trofimovil, kui heile puutui säilyttiä suvaičus vuozien mendyy da kui eliä kogo ijän yhtes?
Minul mama sanoi, tytär, miehele rubiet menemäh, kodih et tule. Torakkua, riijelkiä, ga olet sie, sanou Vera Vladimirovna.
Meil oli lastu Veran perehes seiččie i minun perehes seiččie. Ičel kai ruadua pidi. Myö Veranke yhteh menimmö, priduanoidu oli vai yksi reppuine ruadosobienke, a hänel kravattine yksi. Hil’l’akkazin ostimmo kuda-midägi, ližiäy Ivan Ivanovič.
Elimmö l’ubovazeh. Suvaimattah ei sua eliä. Pidäy toine toizele ustupaija, suvaija toine tostu da taputtua vai edehpäi. Ei pie omal taval andua valdua, eiga elaigua ei rodei. Pidäy mennä vähäzen mužikan myödäh, mužikkua pidäy mužikannu pidiä, jatkau Vera Trofimova.

Suvaičus on Jumalan lahju
Viizikymmen vuottu se on pitky igä pereheh niškoi.
Kui sanotah Trofimovat, aigu terväh huškahtih. Eläjes oli kaikkie, ga omah mustoh Ivan Ivanovič da Vera Vladimirovna jätettih vai valpahat da iložat hetket. Trofimovien pereh on hyvä ezimerki sil, kui suvaičus, toine toizen zobotindu da ellendämine avvutetah pyzyö yhtes vaigevuksih huolimattah. Heijän perehen histourii juohattau meile, gu tovelline suvaičus on Jumalan suuri lahju, kudamua pidäy akkiloija da vardoija. Karjalazet sen hyvin tiettih. Gu Trofimovat iellehgi elettäs sovus da rakkahuos, Kuldazen svuad’ban päivänny Anuksen kirjaston ruadajat Trofimovien tytär Tatjana Romanova da Galina Fedulova karjalazeh tabah hyviteltih molodoloi da laskiettih svuad’bua.
Myö hyvittelemmö Ivan Ivanovičua da Vera Vladimirovnua heijän Kuldazen svuad’banke. Toivotammo molodoloile tervehytty, ozua da pitkiä igiä. Anna heijän suvaičuksen kyven ei sammu igänäh, toivotti Galina Mihailovna.
Olen ylen ylbei, gu rodivuin täh pereheh, Trofpin roduu minä olen. Pahuos pienyössäh minä näin, kui tata da mama suvaijah toine tostu, mittumat heil ollah hyvät yhtevykset keskenäh. Kai dielot, ruavot, kodiruavot hyö ainos ruatah yhtes, ei voija olla eriže toine toizes. Hyö meile, minule, minun vellele da minun lapsile, oldih ainos hyvänny ezikuvannu. I myö tahtommo, gu hyö elettäs kodvan, kodvan. Toivotammo heile tervehytty, ozua da kaikkie hyvytty! hyvitteli omii vahnembii Tatjana Romanova.