VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Popova Irina . Vepsän literatur: abekirjaspäi al’manahazesai

Popova Irina

Vepsän literatur: abekirjaspäi al’manahazesai

Veps
New written Veps
Keväz’kun 26. päiväl "Vepsläine"-studijas mäni čoma sädandeht. Päadivon oli tetab vepsläine tedomez’, filolog, kändai, kirjutai da runoilii Nina Zaiceva. Hänen nimi om vahvas sidotud vepsän kelen da kul’turan udessündutamiženke da kaičendanke.

Vastusele kerazihe Vepsän kul’tursebran da "Vepsläižed besedad" - paginkluban aktivižed ezitajad, Petroskoin universitetan Baltianmeren suomalaižen filologijan kafedran üläopenikad da mugažo ristitud, kudambile oma mel’he rahvahan tradicijad da kel’. Kaikile oli melentartušt kundelta ristitud, kudamb omišti ičeze elon vepsän kelen oppindale da kaičendale.
Ičeze ezitusele Nina Zaiceva andoi "Vepsän literatur: abekirjaspäi al’manahazesai" -nimen. Hän zavodi paginan vepsän kirjutuzkelen sündundas, XIX voz’sadan, XX voz’sadan augotišen ezmäižiš töiš, miččed oma vepsän kirjutuzkelen muštpachad. Nina Grigorjevna starinoiči äjan melentartušt maman kelen kaičendan jügedas, no melentartuižes matkas: vepsän kirjutuzkelen tegemižes männuden voz’sadan 1930.- da 80.-vozil, openduzkirjoiden da vajehnikoiden tegemižes, vepsän kelen paginoiš, niiden kävutandas da nügüdläižen vepsän kelen vaihišton täutamižes.
Miše kel’ eläiži, pidab olda kirj kädes. Kirj vahvištoitab kel’t, tegeb sidä rohktambaks, vahvištoitab oigedkirjutamižen sändoid. Üks’ Vepsän kul’tursebran pätegendoišpäi, konz se oli sätud, oli tehta vepsänkelišt literaturad. Se om kelen kehitoitusen jatktandan alanduz, – sanui Nina Zaiceva.
Kut starinoiči tedomez’, vepsän kelen kehitoitusen augotižetapal oli tärged tehta Uden Zavetan, Biblijan prozatekstoiden kändandad. Se abuti ližata vepsän kel’he äi uzid da amu unohtadud sanoid. Ozutihe ezmäižed- ki vepsläižed runoilijad Nikolai Abramov da Alevtina Andrejeva, mi abuti völ enamba kehitoitta vepsän literaturad.
Vastusel Nina Zaiceva jagoihe, kut hän iče zavodi kirjutada runoid, starinoiči "Kodima"-lehtesen da "Verez tullei" -al’manahan tegemižen polhe, karjalaiž-suomalaižen "Kalevala"-eposan kändmižen polhe vepsän kel’he da mugažo vepsläižen "Virantanaz"-eposan tegemižen polhe. Vastusen lopus Nina Zaiceva starinoiči "Minun vepsläine oza" -kirjas, mitte läksi eloho vepsän da venän kelil männudel vodel.
Avtoran sanoiden mödhe, "Virantanaz"-eposas da "Minun vepsläine oza" -starinas hän tahtoi ozutada, kut vepsläižed eliba kožmuses londusenke, kut arvostiba mecad, vet. Kirjutusiden pohjaze om pandud personaližed muštlotesed da meletused, miččed oma vahvas sidotud vepsläižidenke tradicijoidenke da filosofijanke.
Vastuz oli lujas melentartuine da südäimeline. Mugoižed paginad abutaba ristituile paremba el’geta toine tošt da arvostada ičeze istorijad. Kundlijad spasiboičiba Nina Zaicevad hänen rados da eläbas paginas. Mugoižed vastused ozutaba, miše melentartuz’ vepsän kul’turaha kazvab. A sido tedomehiden, vanhemban sugupol’ven da norišton keskes om parahim maht kaita unikališt jäl’gestust tulijoile jäl’genikoile.