Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
Kuznecov Maksim .
Paginad vepsläižiden polhe suriš Venäman lidnoiš
Source:
Kodima № 5, 2026, p. 5
Kuznecov Maksim
Paginad vepsläižiden polhe suriš Venäman lidnoiš
Veps
New written Veps
Sulakun lopus Moskvas mäni lujas sur’ azjtego – "Tedo. Ezmäižed" -tedotelendmarafon. Neche marafonha ühtni äjakse tuhad norišton ezitajad kudambad kundliba Kreml’an valdmehiden lekcijoid. Mugažo marafonan aigan radoi Venäman rahvahiden sebruden universitetan lavut. Sil minä starinoičin adivoile vepsläižiš da vepsän keles.
Ezineda Venäman pälidnas läz Kreml’ad surel forumal ühtes korktoiden valdmehidenke om lujas sur’ arvostuz! Ezinijoiden keskes oliba Venäman päministr Mihail Mišustin, Venäman Varumatomuden Nevondišton varapämez’ Dmitrii Medvedev, Venäman varapäministr Dmitrii Černišenko, Venäman oiktoiden investicijoiden fondan pämez’ Kirill Dmitrijev. Mugažo norišton edes eziniba popul’arine baškiralaine "Ay Yola" -grupp,"Buranovskije babuški" Udmurtiaspäi, matknik F’odor Kon’uhov da toižed. Kaik hö oliba surel scenal, a minä olin penel – 29. sulakud, konz sigä mäni Venäman rahvahiden sebruden universitetan Patris Lumumban nimel radnikoiden dokladoiden päiv. Neciš voimuses pidab sanuda sur’ spasib minun pämehele da tedo-ohjandajale Aleksei Arzamazovale da RUDN:an Venäkelen institutan pämehele Natalja Pomorcevale.
Nügüd’ minä paksus vedän lekcijoid, ičein kirjoiden prezentacijoid erazvuiččiš lidnoiš, eskai ezinen pajoidenke. 18. sulakud Piteriš lugin lekcijan karjalaižiš, vepsläižiš da heiden keliš "Ligovskaja"-kirjištos. Minä tundištoitin kundlijoid vepsän kelenke da vepsläižidenke – kus hö eläba, miččed keled oma vepsän kelen sugukeled. Starinoičin, miše vepsän keles om koume paginad: pohjoižvepsän pagin, miččel pagištas Karjalas Änižjärven randal, keskvepsän pagin, miččel pagištas Piterin agjan päivlaskmpoles da Vologdan agjan päivnouzmpoles, da suvivepsän pagin, miččel pagištas vaiše Piterin agjan Boksitogorskan rajonas. No mugažo, kut kaik mö tedam, vepsän kelel om kirjkel’, miččen tegi kel’tedomez’ Nina Zaiceva da miččel kerdan kus lähteba eloho "Kodima"-lehtez, kerdan vodes – "Verez tullei"-al’manah da kerdan kvartalas – "Kipinä"-žurnalan vepsänkeline nomer. Om melentartušt, miše pohjoižvepsläižed sanuba "hö kuctaze", keskvepsläižed sanuba "hij kuctas", a suvivepsläižed sanuba "he kucuba", no pidab kirjutada "hö kucuba": vepsän kirjkel’he mülüba erazvuiččiden paginoiden pirdad.
Paksus, konz vedetas keliden mastar’-klassoid, sanutas, kut necil kelel oma "Tervhen!", "Spasib!", "Nägemoiš!" da m. e. Minä meletan, miše nece ei ole lujas melentartušt, i sikš ozutan, kut vepsän keles kuluba "minä", "sinä", "hän", "mö", "tö", "hö"-pronominad, da sen jäl’ghe sel’genzoitan, kut pidab kändelta verboid prezensas – pozitivižes da negativižes formiš. Mastar’-klassan adivod, kudambad ei tednugoi vepsän kel’t, minun abul saneliba "minä lugen", "sinä luged", "mö kirjutam", "mö em kirjutagoi" -tipižid frazoid, i kaikile nece oli lujas mel’he. Ezitusen lopus lugin runon vepsän kelel ičein "Elo"-kogomusespäi da pajatin otegen Anna Astin "Baroidme"-pajospäi, miččen konz-se olin kändnu vepsäks.
Dokladan jäl’ghe viž ristitud sanui minei, kut melentartušt heile oli kundelta mindai. Heiden keskes oli üks’ čoma neižne, kudamb sai minun kogomusen lahjaks.