VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Natalja Anhimova. “Muzejan ö – 2026” Šuutarves

Natalja Anhimova

“Muzejan ö – 2026” Šuutarves

Veps
New written Veps
Videndentoškümnenden kerdan semendkus muzei aveidab ičeze uksed ehtkeižel, ned oma avein möhassai. Kaikuččel vodel voumičem uden melentartuižen programman i hiviš meliš varastam kut lapsid da norid, muga vanhoid-ki. Tobjimalaz "Muzejan ö" mäni sobatan, no tedam, mise sobat küläs om eriline päiv, i kerazim kaikid pihäpäiväl.

Völ päival, konz lopihe služb pihäkodiš, muzejaha tul’d’he Blagovestižin Iono-Jašjärvelaižen monastirin pämez’ Dosifei, monah Prokopii, monahin’a Afanasija da Šuutarven eläjad. Vastuz mäni zalas, kus raddab "A tiile hüvüt antta?"-ozuteluz. Nece ozuteluz aveižihe muzejas d’o enamba kud, monastir’ abuti neciš azzjasandoi kuvid da tedoid siš, mida parahimad oli däl’gmeižes 25 vodes ortodoksižes uskondas vepsläižiš küliš. Sikš lujas varastim korktoid adivoid ičeze ozutelusel. Däl’ges ozutelust miil oliba čomad paginad stolan taga kalitiideke da čajunke. Nece vastuz andii väged, oli kut-se kebn rata rahvahanke kogonaižen ehtan.
Necil vodel ehtal ezmeižin tul’d’he pened lapsed, mise kundelta "Sarn kudmaižen al"- sarnan vanhas pertiš lampanno. Sarnan kirjuti L’ubov’ Ivanova, hän lugi sen lapsile, a hiviš meliš kundeltihe. Däl’ges kaik ühtes mänd’he vändmaha aitannoks. Vät’he vändoihe, miččihe vät’he miide babad. oli päiväkaz da läm’.
Sil aigal, konz lapsed vät’he, vanhad tul’d’he kundelmaha lekcijad, miččen tem oli "Üks’ maäi elo-ozoid". Pagin mäni ristituiden polhe, ked oliba rod’nuze Šuutarves, Mägel, Kaleiges, Toižeges da dät’he suren znaman Venäman mal. Milei oli mel’he starineita Mark Pimenovan, Sofonii Jeršovan, Vasilii Kurganovan, Nikolai Zaicevan i toižiden ristituden polhe da ozutada hiiden kuvad. Mugoižid lekcijoid muzejas minä vedän kaks’ kerdad vodes. Rahvhale mugoižed lekcijad oma mel’he, däl’ges ristitud ottas kirjoid, miččid minä ozutan, i lugeba niid, hiil om taht tedištada midä-se ut, mida-se otta mel’he.
A ken tahtei opetaste plet’maha vön, ka voi mända toižhe zalha. Sigä Irina Išanina ozuti, kut pidab plet’t’a vöid. Hän čomin teggob necen azzjan i voib hivin opeta toižid neche radho. Ehtal neciš-žo zalas penel kangazpul kudoi hurstin Ol’ga Kokorina. Äjad tahtoiba opetaste kudomaha hurstid, vaise nece azzj ii mäne teravas, sikš ken-se läks’ muga, ei opetud.
Ken mida tegi muzejas, a däl’ges kaik kerazihe sarajale, sigä mäni vastuz "Kaks’ randadhengen libutand". Aveiži vastusen Vepsän rahvahan horkonz se pajatab, hengel tegese läm’. Agata Čern’avskaja (Vehkei) lujas čomin pajat’ kaks’ pajod. Süvärelpäi tuli Irina Kagačova. Hän pajati venän kelel da vesläs vedi vändoid.
"Muzejan ö" lopihe melentartuižel vändol, miččen aigan kaks’toškime mest ozutadihe ičeze tedoid, käveltihe muzejad möto, kactihe vanhoid kaluid da ectihe, miččed kalud mülüba toižhe aigaha. Ühtes zalas voi tedištada enamba suomalaiž-ugrilaižide pol’hemugoižen vastusen voumiči Šuutarven školan opendai Sem’on Jefremov. Kirjišton radnik Jekaterina Mironova stolan taga vii melentartuižen paginan da tegi küzundoid.
Oli ilokahašti ozaita vepsläižid ozoitesid. Ned tul’d’he mel’he kaikile adivoile da tod’he hüväd mel’t.
Vändon lopus kaik ühtes ištimei stolan taga da diim čajud pirgiideke, viim paginan, a irdal d’o oli pimed.
Necil ehtkeižel muzejaha tuli äi rahvast, oli enamba 200 mest. Mise kaik oliži hivin, meile abutadihe Irina Kulagina, Jekaterina Mironova, Galina Lev. Kaikile, ken oli miideke necil ehtal suur’ spasib.