VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Nadežda Mičurova. Puuarhitektuuran säilytändy on suuri vastus. 1

Nadežda Mičurova

Puuarhitektuuran säilytändy on suuri vastus. 1

Livvi
New written Livvic
Kižin suarimuzein 60-vuozipäiväkse
Kižin suari on Karjalan da Ven’an kaunehembii paikkoi.
Joga vuottu tänne tulou tuhanzii turistoi ihailemah ainavoluadustu puuarhitektuurua da čomua Karjalan luonduo.

Tänävuon täydyi kuuzikymmen vuottu kui Kižin suarimuzei toimiu kul’tuurualan valdivolaitoksennu. Se on tundiettu ymbäri muailmua Spuasan pogostan kirikkölöil da kellojalloil. Tiettäväine, suaren piälimäzenny nähtävyksenny on 22-kuupolline uvvistettu Jumalan kirkastuksen kirikkö. Suarel on muudugi histouriellistu rakendustu, kuduat hyvin ozutetah karjalazien, vepsäläzien da ven’alazien bohattua kul’tuuruperindyö. Nämmis puurakenduksis kuigi suares suurdu huoldu pidäy Kižin suarimuzein johtai Jelena Bogdanova. Kižin suaren tämänpäiväzes elokses, ruadolois da pluanois tuliekse Jelena Viktorovna saneli meijän lehtele.

Jelena Viktorovna, tämä vuozi on merkittävy Kiži- muzeih niškoi. Se pidäy omua 60-vuozipäiviä. Kui työ varustuitto da varustutto täh vuozipäiväh? Midä on jo ruattu da midä on vie pluanois?
Joga vuozi muzeil on ylen tärgei. Kuuzikymmen vuottu meijän muzeil rodih 1. päivänny pakkaskuudu. Meil on varustettu äijy eriluadustu piduo tämän päivän nimeh. Ezimerkikse ozuttelu, kudai on omistettu muzein alguhpanijale, nerokkahale arhitektorale Aleksandr Opolovnikovale. Hänen aigah suarele toizis kylispäi ruvettih tuomah taloloi, časounazii, kirikkölöi, oldih pietty restavroičusruavot mustopaččahil. On ylen tärgei kaččuo, kui kuvveskymmenes vuvves kehityi muzei, midä on suadu luajitukse, i midä myö tahtozimmo iellehpäi jatkua. Kiži-muzei oli luajittu muga, gu ozuttuaOniegantagavozen ven’alazien, karjalazien da vepsäläzien kul’tuurua enzikse, viegi pomoroin kul’tuurua. Kaikkie, midä koskou arhitektuurua, etnogruafiedu, nämien kanzoin elaigua da taboi, sidä myö olemmo täs tutkimas. Myö ozutammo kyläläzen ristikanzan elaigua, kui meijän eziižät elettih, midä hyö ruattih i on ylen tärgei, gu se siirdyi polvi polves. Se ei ole vai muite ozutandua, se on jo eländytaba. Meil pidäy ruistu kazvattua, muarjua kerätä, vastua azuo da heiniä varustua.

Mennyt kuul työ olitto Intermuzei. BRIKS+ -festivualis, kudai piettih Moskovas, yhtyitto pyöryžän stolan ruadoh, kudaman nimi oli "Restavroičussistiemu Ven’al". Sanelkua vähäzen, mih näh työ sie pagizitto?
Enzikse myö pagizimmo, kui pidäy opastua nuorii, valmistua ammatillizii restavroiččjoi, gu hyö jälles tuldas ruadoh muzeiloih. Minä sanelin meijän Rahmanovan keskukses, kudai ruadau suarel, kui myö valmistammo restavroiččijoi. Se on moine pitkyaigaine suuri ruado, kudai andoi jo omat tuloksetenämbi tuhattu hengie ymbäri Ven’ua opastui meijän keskukses. Pidäy sanuo, gu ennepäi meil oldih IKKROM:angi kursat, kunne kävyi kahteskymmenes muaspäi rahvastu, kudamil on mieldykiinnittäi tutkie puuarhitektuurua. Kaikin sanottih omat hommat. Meil pidäy inženierua, konstruktorua, arhitektorua. Niilöin valmistamizes myö pagizimmo. Puusepät da restavroiččijat meil ollah, a kui se ruado panna projektoih... Tiettäväine, pidäy ammatillistu rahvastu. Sidä kaikkie myö sie pagizimmo.

On tärgei opastua nuorii kirvesmiehen ruadoh
Vladimir Rahmanovan -nimine kogo Ven’an puuarhitektuuran mustomerkilöin säilytändykeskus Kižin suarel oli avattu pakkaskuul vuvvennu 2020 Ven’an kul’tuuruministerstvan kannatuksel.
Se oli luajittu sih niškoi, gu varustua hyvii kirvesmiehii da puunke ruadajii spetsialistoi, kuduat voidas pidiä restavroičuruadoloi. Perustehennu kogo Ven’an säilytändykeskuksen luadimizeh rodih Opastus-metoudielline kirvesmiehien keskus, kudai toimiu Kižis vuvves 2014.
Myö opastammo ristittyzii, kudamat jälles voijah tutkie, kohendua, pidiä suurii restavroičusruadoloi mustopaččahil, suuril kirikkölöil libo kodiloil. On eriluadustu kaheksa mostu programmua, kudamii myö voibi opastuo. Ezimerkikse, Luvemmo mustopačastu -programmu. Opastammo midä pidäy ruadua, gu kodi ei lahonis. Meil ollah opastundukniigat da 84 mustopačastu eriluadustu, kudamii myö tutkimmo i kudamil eriluaduzii ruadoloi voimmo pidiä, kui kebjembii, konzu myö pordahii kohendammo, alusvenčoi vaihtammo libo levoloi kohendammo, muga i jygiembii, konzu kaiken taloin riičimmö, sit uvvessah keriämmö, restavroičemmo. Meijän muzeil on kaksi litsenzieduyksi restavroičusda kohendusruadoloin pidämizeh, toineopastamizeh.