Texts
Return to list
| edit | delete | Create a new
| Statistics
| ? Help
L’ubov’ Baltazar.
Hyvä vastu
Source:
Oma mua. № 25, 2026, p. 7
L’ubov’ Baltazar
Hyvä vastu
Livvi
New written Livvic
Kylyttäh on paha. Talvel vie pahembi. A gu talven vie elät linnas, sit sidä ni tirpua ei sua. Oldahes hos kui hyvät fatierat, kylyh talvel linnas pidäy piästä. Onhäi nygöi kai tiijot ezil, älä vai laškistele. Dai minä tyttärellyö gostis talvel olles lövvin linnas kylyn. Parahan. Olgah hos kui lippu sinne kallis, den’gua kallehembi eule. Dai lähtimmö. Kylyh piästyy pidi ostua vastu. Koivuvastazet oldih moizet pahaččazet, ei himoitannuh ostua mostu. Ostin kallehen. Onnuako oli tammi. Muga kingieh lehti lehteh kiini, leikattu da sivottu kai muga oigieh, ga ei uskotuttanuh, ongo se eläväs puus leikattu vastu. Elävy oli, ku hiilavua vetty piäle kuattuu rubei ihan kezäl nenäh tulemah. Hyvä!
Kallehes kylys löylyhuonuksen ližäkse on vie höyryhuoneh. Sehäi oli paras! Čomazet seinät, valgiet laučat, kaikkiel ylen hyvä da puhtas. Ei pie nimidä ruadua, istu da hengitä. Seinis olijois kahtes suures loukospäi tulou ylen hiilavua höyryy. Vai vastua sih puhtahah pertizeh ei suannuh ottua. Ga mibo kyly ilmai vastua! Maltetah net turkat äblistelläkseh. Pidi lähtie kylbiemäh sinne, kus oldih laudazet da sai ičel panna löylyy min vai kehtannet. Sit ehki kylvimmö! Linnalazil onnuako korvat palettas.
Kallehen lipun täh rahvastu oli vähättävy. Voibi sanuo nikedä ni olluh ei. Yksi naine kudai ruoki huonehii, hänen bunukkaine-tyttöine da onnuako emändän sizär, kudai ruadoigi hänen sijas. Sit myö menimmö kolmandeh pertih. Sinne sai mennä huogavumah da juomah čuajuu. Lämmin, kuivu, čoma. Kallistu vastua vardoičemmo, kaikkiel keral kandelemmo. Sit illan niidy kolmie pertii peräkkäi kävelimmö. Lopuškal väzyimmö, lähtimmö šuoriemah vie nelländeh huonukseh. Ongo hyvä kyly vai ei! Dai tulien suovattan menimmö! Vastu se samaine, se vai tuorehembakse muuttuu! Vihrei rodih moine kui kezäl. Hyvä!
Dai kolmanden suovattan kävyimmö sih samazeh kylyh. Vastu rodih turbei, ihan ku vaste puuspäi leikattu. Kylvimmö kaikelleh, seizoimmo dai viruimmo, dai löylyn jälles viluu vetty piäle kuavoimmo. Kai on valmehekse, nyhtiä vai nuorazes dai kogonaine korvoi viluu vetty piäh tulou. Dai kolmanden kerran oli ylen hyvä kyly. Ga net oldih jo jälgimäzet päivät linnas, jo kevät oli loppumas da oli aigu lähtemän Karjalah, kaikkineh linnaspäi iäres. Hyvä hos se piäh pälkähtih kylys olles! Ethäi keziä vaste ota Karjalah vastua linnaspäi, lykätä roih iäres, hos mittuine hyvä olisgi.
Dai jälgimäzen kerran kylbiettyy jätin vastan čuppuzeh, kus oli virši moizile vastoile. Iče tyttärenke menimmö höyrypertih. Ga siepäi tulduu vastu kokottau minun sijal, kus pezevyin! Hyvä! Huonuksis nikedä. Tytär meni da uvvessah jätti vastan čuppuh. Lähtimmö huogavumah, kodvan sie istuimmo. Ga huuhtovumah tulduu uvvessah lövvimmö vastan omal sijal! Ongo kummu vai ei! Se vikse kylyn emändy ei uskonuh, ku nengoine hyvä kallis vastu suau lykätä iäres, ainos vai toi meile järilleh.
Hos olis kelle tarita, nengoine hyvä vastu, ga vähä on rahvastu, dai kaikil ollah omat! Dai ongo hyvä tarita käytettyy vastua, olgah hos sidä čomembi! Ga et midä auta, roih ottua kodih, ku nikui ei sua täs kylys piästä välläl vastaspäi! Toinah lykkiämmö pihal.
Vastas välläl gu emmo piässyh, sit pidi mennä vie kerdu kylbemäh. Žiäli rodih nengomua hyviä vastua. Istummo räkes. Dai minä nareko tyttärele sanon: "Nygöi kuni kentah ei kyzyne da ei ottane ičele meijän vastua, kodih emmo piäze!". Meni pikoi kodvaine dai laudazil tuli ylen vanhu buabo: "Tyttözet, ettogo andelis teijän vastua kodvazekse? Ostua tahtoin, ga en voi, ylen on kallis".
Eigo ole kummu? Myö mollei hyväs mieles sidä vastua huuhtomah da buabua kylvettämäh! Annoimmo kerale buabale vastan dai huavozen vastale. A gu hänel oli muga hyvä mieles! Kai itkemäh rubei, konzu pagizutimmo da vie autoimmo nosta da heittyö laudazilpäi. Muga hyväzilleh piäzimmö välläl vastaspäi da jo tulien piän lähtimmö Karjalah. Ei meijän kyläs uuttu vastua pie ičele ostua eigo vanhua vierahale tarita.