Тексты
                            
            Вернуться к просмотру
            | Вернуться к списку
        
        Kakši t’yt’ös’t’ä...
        История изменений
                            
            01 июня 2020 в 14:04
            Нина Шибанова 
            
                            - изменил(а) текст
 Kakši t’yt’ös’t’ä, Tan’a i Man’a, l’äht’iet’t’ih meččäh mar’jah. Kerät’t’ih hyö t’äwvet korz’inkaz’et. Yks’ii šanow: “Tan’a, l’äkki kod’ih”. Man’a: “L’äkki!”. L’äht’iet’t’ih kod’ih, nu dorogua ei l’öwvet’t’y. Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myot’en – l’öwvet’t’ih kaidaz’en troppaz’en. L’äht’iet’t’ih t’äd’ä tropas’t’a myöt’ i dogadittih pikkaraz’en per’t’iz’en. Män’d’ih t’äh per’t’izeh. Šiel’ä istuw vahnan’e akkan’e, kez’r’iäw. Dogad’i konža t’ämä heidä, akkan’e, da i šanow: “T’yt’t’öz’et, dai t’yt’t’öz’et, kuin t’yö t’änne miwn luoh popad’iitta?”. – “Da n’iin, buabone, myö šiwn luoh popad’iima: myö käweliimä ka mar’jašša da ka zablud’iečiima, emmä popad’i kod’ih”. – “Vet’ n’yt’t’en t’eil’ä ei šua l’öwd’iä kod’ie, muakkua t’yö miwn luo yö, huomenen l’öwvät’t’ä”. N’ämä t’yt’t’öz’et jiäd’ih maguamah t’äl’l’yö buaboz’elluo. T’ämä buabone heid’äh ildaz’ella šyöt’t’i, palavalla juotti. Laškiečettih, muattih, huomnekšella nowštih – l’äht’iet’t’ih eččimäh dorogua. Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myöt’en, n’ikuin dorogua ei l’öwvet’ä. Kačotah: aštuw heil’ä vaštah hukka. “Mid’ä t’yö, t’yt’t’öz’et, kävel’et’t’ä t’iäl’ä?”. – “Kävel’emmä... ka ol’iima egl’ein mar’jašša, ka magaimma, i t’iäl’d’ä kod’ih emmä popad’i”. “Istuočekkua miwla šel’gäh, mie t’eid’ä šuatan kod’ih”. – “Šie meid’ä šuatat yl’en ed’äh, meil’ä pahembi ei šua doid’ie". – “En šuata. S, s’uatan t’eid’ä mie kod’ih, nu istuočekkua”. Istuočettih hänel’l’ä šel’gäh. ”Pyz’ykkiä miwn korvista”. Pyz’yt’t’iäčet’t’ih korvista. Hukka l’äksi hyppiämäh meččiä myöt’, potom viid’i pellolla. Pellolla kaikki naroda l’eikattih, ken mid’ä ruattih, mužikat i naiz’et. Dogad’ittih: ruvettih mögiz’emäh, što “Kaččokkua, kaččokkua, kahta t’yt’ös’t’ä hukka kandaw, view meččäh!”. Hukka znai hyppiäw. Hyppäi kyl’äh šuaten, heit’t’i n’äid’ä t’yt’t’öz’ie kyl’äl’l’yö, iče vern’ieči järel’l’äh, l’äks’i hyppiämäh. T’yt’t’öz’et män’d’ih kod’ih. I šis’t’ä šuaten tuatto i muamo heid’ä yks’ie ei ruvettu laškel’emah meččäh.
            01 июня 2020 в 14:01
            Нина Шибанова 
            
                            - изменил(а) текст
 Kakši t’yt’ös’t’ä, Tan’a i Man’a, l’äht’iet’t’ih meččäh mar’jah. Kerät’t’ih hyö t’äwvet korz’inkaz’et. Yks’ii šanow: “Tan’a, l’äkki kod’ih”. Man’a: “L’äkki!”. L’äht’iet’t’ih kod’ih, nu dorogua ei l’öwvet’t’y. Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myot’en – l’öwvet’t’ih kaidaz’en troppaz’en. L’äht’iet’t’ih t’äd’ä tropas’t’a myöt’ i dogadittih pikkaraz’en per’t’iz’en. Män’d’ih t’äh per’t’izeh. Šiel’ä istuw vahnan’e akkan’e, kez’r’iäw. Dogad’i konža t’ämä heidä, akkan’e, da i šanow: “T’yt’t’öz’et, dai t’yt’t’öz’et, kuin t’yö t’änne miwn luoh popad’iitta?”. – “Da n’iin, buabone, myö šiwn luoh popad’iima: myö käweliimä ka mar’jašša da ka zablud’iečiima, emmä popad’i kod’ih”. – “Vet’ n’yt’t’en t’eil’ä ei šua l’öwd’iä kod’ie, muakkua t’yö miwn luo yö. Huomenen, huomenen l’öwvät’t’ä”. N’ämä t’yt’t’öz’et jiäd’ih maguamah t’äl’l’yö buaboz’elluo. T’ämä buabone heid’äh ildaz’ella šyöt’t’i, palavalla juotti. Laškiečettih, muattih, huomnekšella nowštih – l’äht’iet’t’ih eččimäh dorogua. Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myöt’en, n’ikuin dorogua ei l’öwvet’ä. Kačotah: aštuw heil’ä vaštah hukka. “Mid’ä t’yö, t’yt’t’öz’et, kävel’et’t’ä t’iäl’ä?”. – “Kävel’emmä... ka ol’iima egl’ein mar’jašša, ka magaimma, i t’iäl’d’ä kod’ih emmä popad’i”. “Istuočekkua miwla šel’gäh, mie t’eid’ä šuatan kod’ih”. – “Šie meid’ä šuatat yl’en ed’äh, meil’ä pahembi ei šua doid’ie". – “En šuata. S’uatan t’eid’ä mie kod’ih, nu istuočekkua”. Istuočettih hänel’l’ä šel’gäh. ”Pyz’ykkiä miwn korvista”. Pyz’yt’t’iäčet’t’ih korvista. Hukka l’äksi hyppiämäh meččiä myöt’, potom viid’i pellolla. Pellolla kaikki naroda l’eikattih, ken mid’ä ruattih, mužikat i naiz’et. Dogad’ittih: ruvettih mögiz’emäh, što “Kaččokkua, kaččokkua, kahta t’yt’ös’t’ä hukka kandaw, view meččäh!”. Hukka znai hyppiäw. Hyppäi kyl’äh šuaten, heit’t’i n’äid’ä t’yt’t’öz’ie kyl’äl’l’yö, iče vern’ieči järel’l’äh, l’äks’i hyppiämäh. T’yt’t’öz’et män’d’ih kod’ih. I šis’t’ä šuaten tuatto i muamo heid’ä yks’ie ei ruvettu laškel’emah meččäh.
            01 июня 2020 в 14:00
            Нина Шибанова 
            
                            - создал(а) текст
- создал(а) перевод текста
- создал(а) текст: Kakši t’yt’ös’t’ä, Tan’a i Man’a, l’äht’iet’t’ih meččäh mar’jah. 
Kerät’t’ih hyö t’äwvet korz’inkaz’et. 
Yks’ii šanow: “Tan’a, l’äkki kod’ih”. 
Man’a: “L’äkki!”.
L’äht’iet’t’ih kod’ih, nu dorogua ei l’öwvet’t’y. 
Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myot’en – l’öwvet’t’ih kaidaz’en troppaz’en. 
L’äht’iet’t’ih t’äd’ä tropas’t’a myöt’ i dogadittih pikkaraz’en per’t’iz’en. 
Män’d’ih t’äh per’t’izeh. 
Šiel’ä istuw vahnan’e akkan’e, kez’r’iäw. 
Dogad’i konža t’ämä heidä, akkan’e, da i šanow: “T’yt’t’öz’et, dai t’yt’t’öz’et, kuin t’yö t’änne miwn luoh popad’iitta?”. 
– “Da n’iin, buabone, myö šiwn luoh popad’iima: myö käweliimä ka mar’jašša da ka zablud’iečiima, emmä popad’i kod’ih”. 
– “Vet’ n’yt’t’en t’eil’ä ei šua l’öwd’iä kod’ie, muakkua t’yö miwn luo yö. 
Huomenen l’öwvät’t’ä”.
N’ämä t’yt’t’öz’et jiäd’ih maguamah t’äl’l’yö buaboz’elluo. 
T’ämä buabone heid’äh ildaz’ella šyöt’t’i, palavalla juotti. 
Laškiečettih, muattih, huomnekšella nowštih – l’äht’iet’t’ih eččimäh dorogua. 
Kävel’d’ih, kävel’d’ih meččiä myöt’en, n’ikuin dorogua ei l’öwvet’ä. 
Kačotah: aštuw heil’ä vaštah hukka. 
“Mid’ä t’yö, t’yt’t’öz’et, kävel’et’t’ä t’iäl’ä?”. 
– “Kävel’emmä... ka ol’iima egl’ein mar’jašša, ka magaimma, i t’iäl’d’ä kod’ih emmä popad’i”. 
“Istuočekkua miwla šel’gäh, mie t’eid’ä šuatan kod’ih”. 
– “Šie meid’ä šuatat yl’en ed’äh, meil’ä pahembi ei šua doid’ie". 
– “En šuata. 
S’uatan t’eid’ä mie kod’ih, nu istuočekkua”. 
Istuočettih hänel’l’ä šel’gäh.
”Pyz’ykkiä miwn korvista”.
Pyz’yt’t’iäčet’t’ih korvista. 
Hukka l’äksi hyppiämäh meččiä myöt’, potom viid’i pellolla. 
Pellolla kaikki naroda l’eikattih, ken mid’ä ruattih, mužikat i naiz’et. 
Dogad’ittih: ruvettih mögiz’emäh, što “Kaččokkua, kaččokkua, kahta t’yt’ös’t’ä hukka kandaw, view meččäh!”. 
Hukka znai hyppiäw. 
Hyppäi kyl’äh šuaten, heit’t’i n’äid’ä t’yt’t’öz’ie kyl’äl’l’yö, iče vern’ieči järel’l’äh, l’äks’i hyppiämäh. 
T’yt’t’öz’et män’d’ih kod’ih. 
I šis’t’ä šuaten tuatto i muamo heid’ä yks’ie ei ruvettu laškel’emah meččäh.