ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Kindahan mužikat lähtiettih meččäh

История изменений

10 июля 2023 в 20:59 Нина Шибанова

  • создал(а) текст
  • создал(а) перевод текста
  • создал(а) текст: Kindahan mužikat lähtiettih meččäh. Lähtiettih meččäh seiỉče hengie, seičče mužikkua lähti. Hyö käveldih – oldih sie, ka sanow: – Ollahgo ehki meil kai, – sanow, – artteli, – sanow, – meil, gu emmo kedä kaimuas, – sanow. Lugietah kaikin, yhty hengie ewle. Moni kerdua lugietah, kaikin lugietah – yhty ewle. Kuuzi on, seiččemetty eule. Heil ugodih mužikku vastah, ugodih mužikku vastah ga: Oi, velli, – sanow, – mužikku, edgo lövvä, meil, – sanow, – mies kadoi, – sanow, – yhty hengie. – Äijygo oli? – Oli seičče, nygöi on kuuzi. Sanow: – Vierkiät kaikin mahalleh, sid, – sanow, – lövvän. Hyvä. Mahalleh viertäh. Hän hyvän pihl’ahaizen leikkuaw, sormen järevyön. Yhty gu pihl’ahaizel rapsuaw selgäh, sanow: – Vod yksi! Tostu išköw: – Kaksi! Kolmattu išköw: – Kolme! Nellätty išköw: – Nelli! Viijetty išköw: – Viizi! Kuuvettu išköw: – Kuuzi! Seiččemetty gu išköw: – Täs, – sanow, – seiččei, kai teile, Kindahan! – Passibo velli, – sanow, – nygöi lövvit hengen. No astutah, astutah ielleh, käveltäh mečäs sie ga, ugodih ohotniekku vastah. – Midädo, – sanow, – sinä kävelet teä? – Minä, – sanow, – ohotal olen. – Midäbo ammut? – Ammun linduu, zvierii, kaikkie. – A myö, velli, – sanow, – meil neče oružu, – sanow. – Myön, – sanow. – Äijygo pidäw? – Kolme rubl’ua. – Annammo, velli, – sanow, – myö! Hyö kaikin kolme rubl’ua miehel annetah. Joga mies kolme rubl’ua andaw. No annetah, kaksikymmen yksi rubl’a annetah hänel d’engua, mužikal. – Midbo nened ollah? – sanow. – Nened ollah porozničat. – Porozničad? Äijygo niis pidäw? – Rubl’u. Dai niiz annetah rubl’u miehel. Kaikin, joga miez, rubl’an andaw. – No kuibo, – sanow, – nygöi händy, – sanow, – zapruavoijah da kai? – Zapruavoijah, – sanow, – nenga: täz on, – sanow, – meäry, tämä pangua porohkua, tämä pangua drobuo. Hyö otetah kaikin, joga mies, panow porohkua sen miärän. Sid pannah drobuo opad’ muga. Pandih se svola täwzi. Yhten miehen ei synnytty, jo täwzi rodih svola oružan. No sanow: – Nygöi pidäw ambuo, – sanow, – oppie. Pannah kaikin käit, pannah sih. Pandih, yhtel hengel ei synny käid, käzi ei synny sih oružah. – A minä, – sanow, – tiä lowkkoizes kačon, – sanow, – kui lähtietäh! Sidä, velli, ku lekahutetahhäi: hoarottih ken kunnegi iäre, kaikkiel hoarotti, tapoi heidy. Kedägo tapoi, kedägo jäi hengih. A se, kudai lowkos kačoi, ga se sih tilloi, tilloi ga: – Vie, – sanow, – sinä nagrat, – sanow, – myö, – sanow, – iččie emmo tiijä, sinä vie nagrat! Sid heidy vai kui vähä jäi hengih, kai sih kuoltih. Vod i heil oružu puwtui. Rodih oružua kylläl Kindahah, enämbie pidännyh oružua ei.