ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к просмотру | Вернуться к списку

Puavilan gor՚at

История изменений

21 июня 2024 в 14:54 Нина Шибанова

  • создал(а) текст
  • создал(а) перевод текста
  • создал(а) текст: 16 Sanon vie kerran: älgiä piekkiä minuu mielettömänny. A hos olizingi mieletöi, annakkua minule valdu olla moizennu, gu voizin minägi vähäzel löyhkiä. 17 Midä minä nygöi löyhkäjen sanon, ei se ole Ižändäs tulluh.^ Pagizen gu mieletöi. 18 Gu äijät täs muailmas löyhketäh, rubien minägi löyhkämäh. 19 Työhäi tirpatto mielettömii hyväl mielel, työ, kudamat iče oletto mielevät. 20 Työhäi tirpatto, ku teidy pietäh ohjaksis, ku kiškotah elot, ku polgietah, ku alendetah da annetah korvale. 21 Huijustellen sanon, sih meil ei täydynyh vägie. No ku ken ruohtinou mil löyhkiä – minä pagizen täs gu vähämieline – ruohtin minägi. 22 Hyö ollah jevreit? Minä sežo. Izrail՚alazet? Minä sežo. Ollah Avraaman siemendy? Minä sežo! 23 Hyö ollah Hristosan käskyläzet? Minä enämbäl heidy olen Hristosan käskyläine – pagizen juuri gu mieletöi. Minä muokkain iččie ruavol enämbäl gu hyö, enämbän istuin tyrmäs, minuu lyödih piäliči miäräs, äijän kerdua olin surman pardahal. 24 Viizi kerdua sain jevreilöis yhty vajai n՚ellikymmen iškuu pletil, 25 kolme kerdua perrettih minuu kepil, kerran minuu kivitettih, kolme kerdua olin laivas, kudai uppoi, yön ymbäristön olin meren aldolois. 26 Minä olin ainos matkois, olin varattavis kohtis: voinnuzin upota jogiloih, voinnuzin puuttuo rozvoloin käzih, minul pidi varata omamualazii dai vierasmualazii, pidi varata linnois dai elämättömis kohtis, varata merel, varata niilöi, kudamat heiteltihes vellikse. 27 Äijän ruavoin, äijän näin gor՚ua, puaksuh olin maguamattah, tirpin n՚älgiä da juomanjaluo, puaksuh pyhitin, elin vilus dai olin alasti. 28 Tämän ližäkse minuu kaiken aigua painetah huolet kaikkien uskojien kanzukundien täh. 29 Gu ken ollou väitöi, sit minägi olen väitöi. Gu ken langennou riähkih, se poltau minuu. 30 Gu pidänöy löyhkiä, ga sit löyhkän omas väittömyös. 31 Ižändän Iisusan Jumal da Tuatto, ijän kaiken ylendetty, tiedäy, minä en kielasta. 32 Damaskas Areta-suarin pandu piällikkö pani vardoiččijat damaskalazien linnah, gu ottua minuu kiini, a minuu heitettih viršil linnanseinän loukos läbi, i muga minä piäzin pagiemah hänen käzispäi.