21 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Galina Baburova.
Hö muštaba da ülendasoiš
|
-
Patriotižen kazvatandan täht om tärged kacta kodiröunan istorijaha neciš polespäi, – sanui školan pämez’ Natalja Bikova.
-
Ozutesikš, Milana Jelisejeva Šokšun školaspäi pagiži Kvarcitnijan pühäkodin istorijas, a Darina Murašova necišžo školaspäi – vanhas liphaižes: midä kaitihe siš, kut se sirdihe ühtes sugupol’vespäi toižehe, miččid veroid om sidotud liphaižehe.
-
Om taht sanuda, miše openikad tegiba todesižed oppindradod!
-
– Mugoižiden azjtegoiden rol’ om sur’: norištol sündub melentartuz’ Karjalan rahvahiden istorijaližehe jäl’gestusehe, armastuz Kodimaha, ülenduz männuden aigan, ičeze rahvahan polhe.
|
22 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Irina Sotnikova.
80 vot Surele Vägestusele
|
-
Täl vodel Surele Vägestusele om 80 vot.
-
Küliš mäniba praznikkoncertad, runoiden lugemižen konkursad, erazvuiččed vastused eläjidenke, oli tehtud foto-ozutelused, eläjad hüviš meliš ühtniba erazvuiččihe akcijoihe, miččed om omištadud Surele Vägestusele.
-
Konz mändaze mugomad vastused, muzejaha tulob ecindjoukun pämez’ Viktor Lonin da stariniičeb, mida uut löutihe mecas da miččed oma planad – necil kezal hö lähteba sijale, kus om lendim voinan aigaspäi.
-
Mel’he om se, mise muga ühtes mö voim kaita proudan sen aigan pol’he.
-
Om žal’, miše vanhoid ristituid, ked voiba starinoita neniš jügedoiš voziš, kaikuččen vodenke tegese vähemba.
-
No tämbei jo heiden lapsed, vunukad, pravunukad praznuičeba Vägestusen päiväd i kaikuččel heišpäi perehes om ičeze istorii, om se, ken oli Surel voinal, i mušt heiš om lujas kalliž.
|
23 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Anatolii Petuhov.
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
Vit’ka tacihe vedennoks kacmaha, tozi-k vezi om mugoine sel’ged, kut saneli Hanh’.
-
Hän mäni vedhe, kuni püžuiba sapkad, i nägišti, miše vezi tozi om sel’ged.
-
Hän pästi vedhe käden – ani läm’ om.
-
– A kus om veneh?
-
– Ilod om!
-
Veneh om, a püdaškandem randalpäi.
-
– Ka mitte vezi om!
-
Ülähän vezi läm’ om, a süvüdes kuti jä.
-
I hot’ Vit’ka ei sand ni üht kalašt, ongitajad uskoiba, miše satuz om ezil.
-
– Mugoižes järves se om!
-
Kus om hein, sigä kala-ki.
-
A sid’ mi om?
-
Tägä om abajoid.
-
– Abajoiš kala om ehtal, a päiväl om heiniš.
-
"Ku om moleižid, om sur’-ki kala", – meleti Vit’ka.
-
– Naku sid’ om kaloid,
-
Paitjärv' om kut i kaik toižed järved, vaiše vezi siš om vauvhemb.
-
Hän toukihe šestal mi väged om, no ei kadotand väged, mel’ radoi päs sel’ktas.
-
Nügüd’, konz rižaškanzi suren kalan likahtesid, Hanh’ el’genzi, miš om azj.
-
Garpun om vahv!
-
Nece om haug’ ka haug’!
-
Ka sigä kuti parz’ om, mugoine mi-se sur’kulu.
-
Hüvä om, miše garpunan sideg pit’k om, a se tuliži oružj tacta.
-
– Tägä, sanutas, om mugoižid haugid, ka niil eskai samal pähä kazvab, – sanui Sergei.
-
– Nece om kelastuz!
-
– Ku ei ole vezi-ižandoid, ka nece tozi om.
|
24 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Anatolii Petuhov.
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
Uk siloi sanui, miše sigä niken ei ujund, miše vezi sigä om šoidukaz: üks’ šoid om läm’, toine vilu.
-
No hän om möi, ka necen azjan tagut voiži otta händast.
-
A möhemba Sergei starinoičeškab kaikile, midä om tehnus.
-
– Konz ed mahta, maskas om jügedamb, mi maskata.
-
veneh sigä om...
-
Kaik nece tühj om.
-
– Naku kut hüvä om!
-
Sanub, abajos om säunhid.
-
Oružj, kacuhta, kut tehtud om.
-
– Ka voib, ^ – sanui Hanh’ ozutaden, miše hänele om üks’kaik, lähteba hö vai ei.
-
– Siloi, kaik om vaumiž.
-
Sigä vezi om sel’ged, ei kut Sitiš...
-
– Se kus-se rindal om.
-
Tedr ei ole pihl’lind, nece om jo satuz.
-
Nece om emä.^ Poigaižed koleba mamata, – sanui Vit’ka.
-
– I muite-ki mikš surmita lind, ku sil om poigaižid.
-
Meletad-ik, om kebn putta sihe tauguspäi?
|
25 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
повесть |
Anatolii Petuhov .
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
Hot’ kut oli jüged Hanhele, no aig om parahim lekar’.
-
Hot’ mitte-ni, no azj om!
-
– Sinä nägištaižid, mitte hänen oružj om, lastad.
-
– Nece sid’ om redukaz, a edemba sel’ged vezi om, – vastsi Vit’ka.
-
– I nece om mugoine kalan vuitte ujumine?!
-
Naku jo om metrad vižtoštkmne, naku – kümne...
-
Hän kacauzihe meletaden, miše Vit’ka om tagana.
-
Hanh’ zavodi pöruda, miše el’geta kus om Vit’ka.
-
"Jose Vit’ka om ezil?!
-
Hanh’ ozuti, miše hänele ei olend azjad, kuverz’ kalad om sadud, i tuli Vit’kannoks.
-
– A kus om toine last?
-
Sid’ notked om.
|
26 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
повесть |
Sit' - sarnaline jogi
(Сить - таинственная река)
|
-
– Näged, kut kebnemb om kahtele!
-
– Tedan, sihesai om žal’ hädikahut!
-
Žal’ om!
-
– Ka, žal’ om!^ – sanui Prokatov.
-
Kaks’ kerdad om žallemb, sikš ku mugomas sitmehespäi surman sai.
-
Prokatovan sanad kosketiba Hanhed, i hän sanui:
– Kacu, naku sinä tedad, miše hän om sitmez’, Pahomov tedab, a tö et tehkoi nimidä,
-
Aks’onov om jomar’, vargaz.
-
Teiden sil’miš om humalas joga päivän.
-
– Sinun mamaiž om hüvä naine.
-
Ka om ved’ toižid-ki mahtoid udes kazvatada ristitud.
-
Näged, mitte hond azj om – priha oled sur’, väged om, a azjaha ed tartu.
-
– Pahomovan Vit’ka mugažo om kezalebul, a kaikuččen päivän heinäntegol om.
-
– Nece om minun azj.
|
27 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
повесть |
Nina Zaiceva.
Minun vepsläine oza
(Мое вепсское счастье)
|
-
Erašti minä iče čududelemoi, kut nece om tehnus, miše minuspäi om tulnu vepsän kelen tedomez’.
-
Tatjana Georgijevna muhahti i sanui vastha: "A mitte sinun ičeiž kel’ om?
-
vaiše sil om pohjoižpaginoiden eričusid?
-
Meil nimitadas sidä ičemoi keleks, no minei minun ičhine, Boris-däd’, saneli, miše nece om vepsän kel’.
-
Voib olda, teiden külä om jäl’gmäine, kus völ pagištas vepsän kelel.
-
Muga meiden institutas avaitihe, miše Venämal om völ vepsläižid, i miše institutas om neičukaine – necen rahvahan ezitai.
-
Minai azj sinei om".
-
Om männu sur’ aigkeskust, minä jo lopin pedagogižen institutan i radoin vepsän kel’t oppimižes, konz mö zavodim eläbzoitta vepsän kel’t da tehta openduzkirjoid.
-
En teda, mi om kucnu Kukojevad, no hän kirjuti nel’l’ lühüdad melentartušt starinad vepsän kelel openduzkirjaha toižen klassan täht.
-
Om lujas žal’, miše hän vähän kirjuti vepsäks, i händast nügüd’ ei ole jo meidenke.
-
Hüvä om, miše meil oma lahjakahad kirjutajad, a nügüd’ jo toine pol’v kazvab.
-
Vepsän kel’ om sinun "ičeiž" kel’, kut sinä iče sanuid minei konz-se.
-
Minä el’gendaškanzin aigan sirttes, miše tärged om se, ken vedi sindai elotedme, miččed opendajad da sebranikad oliba rindal, midä hö paniba sinun pähä.
|
28 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Nina Zaiceva.
Minun vepsläine oza
(Мое вепсское счастье)
|
-
Nügüd’, konz olen aigvozne, ka minei om žal’, miše en kaičend nenid kirjeižid.
-
Sanutas, miše nece nimi om franciankeližes sanaspäi "lansje".
-
Päazj om siš, midä Veraine sanub.
-
Mi om tehnus?
-
Minei om se aig naida.
-
I radod sigä om.
-
Oldes sigä mö völ enamba el’gendaškanzim, midä znamoičeb ristitun täht kodikel’.^ Kodikel’ i kodima om se-žo üks’, niid ei voi erigoitta toine toižespäi.
-
Hö hargniba, miše heil om vanhemb sizar, hän om ezmäine kaikiš azjoiš.
-
Aleksei jatksi:
– No ku sinä muga sanud, a Veraine vaitti om, ka tedan, aig völ ei tulend.
-
Parahim azj oli, konz mamoi saneli:
– Kaik, nügüd’ lebuaig om!
-
– Ka miš azj om?
-
Voib olda, se genetine mušt, konz 1930-l vozil meile sanutihe, miše vepsän kel’ – nece om nacionalizm, a erasid opendajid eskai türmihe tactihe, se radoi meiden hengiš.
-
– Ka kaik om čomin.
-
Nechesai minä en rižand-ki, kus südäin om.
-
Midä om tehnus?
-
Minä tezin, miše hän om mel’he äjile neiččile.
-
Hänel jo kaks’ last om.
-
Ka, minun ak om hüvä naine,
-
Tedad-ik, konz mö ajoim jo Sibirihe, elim sigä pit’kän aigan, kerdan televizoras joksijal rivil ozutadihe, mitte sä om sinun lidnas.
-
Vilu om.
-
Aleksejad ei ole jo amu täl mal, hän sirdihe taivhaze, voib olda, sigä-ki kundleb, mitte sä minun lidnas om…
-
Minai om tütär, kudamb ei voind sünduda mužikata.
-
Om nügüd’ jo kaks’ vunukad-ki.
-
I minä tedan, mi om mamoin oza.
|
29 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
повесть |
Nina Zaiceva.
Minun vepsläine oza
(Мое вепсское счастье)
|
-
Niken ei voind sanuda, midä om tehnus.
-
Hüvä om, miše Ulli-baboi, F’odor-dedoi da Notoi-tädin kanz tuliba abuhu.
-
Minei om üks’kaik.
-
Mamoi sanui-ki:
– Veraine, sinei paremba om ajada kuna-ni, kus sinä void eläda i opetas.
-
– Nimidä, meil om Pühikoi.
-
Hüvä om, miše sikš aigaks minä pagižin venäks muga, ka ei sand tundištada-ki, miše minä en ole venälaine.
-
Hän om eläb!
-
Mi om tehnus?
-
Kaik om veraz, kaiktäna om vezi.
-
Nügüd’ minä tezin, mi om kodikülä, kodikel’, ičein kanznikad, ked armastaba mindai.
-
Toižel homendesel mamoi holduškanzi siš, miše om jo školan aig, a minai ei ole, miš mända školha.
-
– Veraine, kacu, naku om sinun maman pal’t.
-
Ved’ küläs kaik teziba, miše nece om sinun maman pal’t.
-
a nece ved’ nel’l’kümne kilometrad om teiden küläspäi.
-
Hän el’genzi, miše nimidä ei voi vajehtada, minun mamoi om hüvä, i baboi-ki tüništui.
|
30 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
лирическое произведение |
P’otr Vasiljev.
Pohjoižen händikahanke i koiranke (Ken minä olen...)
|
-
Astum mecha mö vaiknašti koiranke möst,
Koiran sil’miš om händikhan taht,
Pästa ei minunnoks se lähemba tošt,
Minun saubatud sel’g verhan täht.
-
Minun soniš vert karjalašt tippuine om,
Pohjoižsoiden jäl’g sulanu siš,
Vepsän magižid sanoid-ki tundub siš žom,
Kondjan pezannoks kuctas ned sikš.
|