41 |
Младописьменный вепсский
|
диалектные тексты, художественные тексты |
повесть |
Nina Zaiceva.
Minun vepsläine oza
(Мое вепсское счастье)
|
-
Mujutadihe küläs, ken om bohatamb, miččel-se ohral, minä necidä en el’gendand.
-
Sid’ Al’aine sanui-ki:
– Irdal vihmui, bučiš om äi vet.
-
A mi nece om?
-
Da völ sanugat spasib, miše nügüd’ keza om, karzin om joudai, i nece vezi ei putund kartohkoiden päle!
-
Erašti radnikoile sanutihe, miše voib mända laukha dengoita, i ken om kirjutadud listaha, ka sille anttas sömtavaroid, a kolhoz maksab neciš möhemba.
-
– Tatam, varasta-ške, – sanuin minä, – kacun kanaižid, tedan, om sigä munid.
-
A nece sana "supalaine" om ani ilosine.
-
Siloi nikenele ei tulend mel’he, miše nece sana om sündunu kahtes sanaspäi: su + palaine.
-
Ned ühtenzoitihe ühthe sanaha, i sanan znamoičend om levenzoitnus.
-
Ku om anttud rad, ka tarbiž sidä tehta.
-
Rad om zavoditud, tarbiž sidä lopta.
-
El’genzin, miše siš om mitte-se mugoine peitznamoičend, miš teziba vaiše vanhembad.
-
Muite ei oliži sel’ged-ki, mikš ristitud sijazihe mugomale tahole, kus ei olend vet, i nügüd’ sidä sadas kaivoišpäi, miččid om küläs äi.
-
I vezi-ki niiš om lujas puhtaz i sel’ged.
-
Mecas om mecižand vai mechine, ka mö tahtoim völ manitada sidä-ki.
-
Meletim, miše ku sobad om murni, vai väral polel, ka se ei voi meid nägištada.^ Ku se om oiged, ka mö kärautelim murni, hurale polele platjoid.
-
Mö kaik uskoim sihe, ved’ Sima-tädi, meiden külähine tedai i minun Ulli-baboin sebranik, eskai nägi sidä, starinoiči, mitte se om.
-
Sanui, miše se om mugoine pičukaine bardakaz mužikaine.
-
Hän äi kerdoid minei tošteli:
– Kacu, raukaine, mec om eläb olii, se kaiken nägeb i kaiken kuleb.
-
– Ka, raukaine, kaik verajad om avoin,
-
– Ei ole ristit, no om eläb olii.
-
Sil-ki om ičeze sändod i ičeze sija elon täht.
-
Konz minä tegimoi tedomeheks, ka tedištin, miše se om ani harvinaine sana vepsläižil elotahoil.
-
No kacu, minä edel-ki homaičin, mitte mušt terav sinai om!
-
Ka kut niid ei katkoida, ku säskid mitte vägi om!
-
Hüvä om, miše mö em ehtnugoi edahan sirttas, i meid löutihe.
-
Om žal’, miše meidenke koirad ei olend, se abutaiži ten löuta.
-
Avoi-voi, kus Ivan om?
-
Ved’ Ezikoi om meiden parahim sebranik.
-
Mamoi sanui:
– Ka, tütrudem, muga jo žal’ om.
-
No meil ved’ vazaine Päivikoi om, pigai sil-ki vazaine linneb.
-
– Nece, raukaine, hebočaine om.
-
Se om harvinaine marjaine, no ani maged i magukaz.
-
– Baboi, a mikš sil hebočaine-nimi om?
-
Naku konz manzikaine sanutas, ka minei om sel’ged, miše se manke om ühtištadud, lunzikaine – lunke.
-
Ved’, kacu, siš om hebo+čaine.
-
Nece nügüd’ kaik om segoitanus, i ristitud unohtiba vanhoid käsköid.
-
Sikš mecas nügüd’ ed teda, kuna haškahtada, kut kävelta, void langeta kuki-rikku, sikš ku mas om kuti redužom.
-
Kackat, en ole-ki mugoine jo vanh, a kut elo om vajehtanus!
-
Mi nece om?
-
Kalanke minai om sidotud ičein starin.
-
Ei amu tedištin, miše erasil rahvahil – kala nece om ani mužikan rad.
|
42 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
повесть |
Nina Zaiceva.
Minun vepsläine oza
(Мое вепсское счастье)
|
-
Minä kaiken aigan tahtoin kacuhtada neche peitsijaha i tedištada, midä sinna om pandud, midä baboi sigä pidäb?
-
Voib olda, sen täht, miše tahtaz kürziden täht om mugoine nozol, i sidä tozi-ki pidi valada rehtläle.
-
Mi sigä om?
-
Mitte čoma se om!
-
– Nece ei ole kuva, nece om jumalaine.
-
Heišpäi om zavodinus kaik mir.
-
Se om hüvä azj, miše necen kaiken hän iče minei tegeb.
-
Meiden kanzas nügüd’ om sündunu völ Veta-sizar.
-
No Veta om čoma neičukaine.
-
– El’gendan, miše kaik om riputadud sinuhu.
-
Minai om Polina-mamoi.
-
– Sinun maman nimi om Lena, Lenaine.
-
Nece-ki om sanutud pehmedašti.
-
Meile muga om paremb, nece kožub meile, nece tuleb meiden hengespäi da südäimespäi.
-
Ka kacu, Polina-mamoi om hüvä, no sinä mušta, miše sinun maman nimi om Lena, Lenaine,
-
Ei, hän om hüvä.
-
– Ka, hän sanui, miše minun maman nimi om Lena.
-
Tozi-ki muga om.
-
Tataiž starinoiči, miše kaikutte päiv zavodihe sišpäi, miše sinä küzelid, kus mamoi om, konz hän tuleb.
-
Hän om ihastusiš!"
-
Sinai mušt ani hüvä, tedan, om.
-
Kacu, Veraine om sid’, kazvoi jo.
-
Minä-ki tuldes sinna oleskelen kaikuččen kaumanno, kus mitte-se minun tutab mez’ om pandud maha.
-
Kacu, sid’ kaumha om üks’ seibaz sabilahišpäi čokaitud.
-
– Baboi, jose hän mas eläb völ om?
-
Mugoine vero meil om küläs.
-
A nügüd’ sinun mamaine om taivhas.
-
Nägeb, miše sinä kosketid seibast, ka hän tundišti, miše sinai om mitte-se azj hänele.
-
Sigä om sinun Lena-mamoi, hän abutab!"
-
Nece om heiden ma.
|
43 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Heini Rostkova.
Valitas parahimad
|
-
Ozutesikš, kuvitusen mödhe pidi ozaita, miččes kalas om pagin vai miččes kirjaspäi om ottud tekstan pala.
-
– Kodikelen olimpiad om hüvä školvero.
-
Openikoiden täht olimpiad om völ üks’ pordhaine, miččespäi nägub, kuna sirttas edemba vepsän kelen opendamižes, – sanui opendai Nadežda Petrova.
|
44 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Mirun homendez
(Утро мира )
|
-
Se om tulnu.
-
Nece ei ole sana, ei ole mramor, se om eläb, päl om gimnast’ork, kangaz om verdunu päiväižespäi da vihmoišpäi, se om pölüs voinmatkoišpäi, sen rindal oma čapatesiden znamad, se om kaikid čomemb i armhemb…^ Nece om meiden Vägestuz!
-
Om jüged löuta sanoid mugoižes ozas.
|
45 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
“Kuna neglaine, sinna i nitiine”
|
-
Valentina Rogozinad tundeba äjad vepsläižed – hän om runoilii da meiden rahvahan kul’turan tedai.
-
Viktor om videl vodel vanhemb Kapitolinad: konz zavodihe voin, Viktorale oli viž vot, a Kapitolina om vaiše sündunu.
-
Vodes päliči neciš pertiš om sündnu minun sizar.
-
OPENDA LAST, KUNI OM NOR’
Nevondad, miččid kazvatajad andoiba lapsile, oma muštos nügüd’-ki, i ned anttas vunukoile.
-
Kaikenpäiväine söm – nece om keitoz da pudr.
-
Hän lugi venäks, mö el’genzim, a ku mitte-ni sana oli tundmatoi, ka meile sanutihe, mi nece om.
-
Konz ak ličese mužikan südäimen penehe miruhu vai mužik ličese akan südäimen miruhu, ka nece om lujas paha.
-
ELÄDA MUHUNKE
Viktorale nügüd’ om 90 vot, Kapitolinale – 85 vot.
-
Mugoine om kanzan tradicii.
-
Viktoral da Kapitolinal om koume vunukad da kaks’ pravunukad.
|
46 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Aleksejeva Maria .
Hän openzi mindai pagižmaha vepsäks
|
-
Toižeges eläb vähä rahvast, ani kaikutte eläi om vepsläine.
-
Nece om minun vepsläižiden juriden augotiž.
-
Melentartušt-žo oli teta, miš om pagin.
-
No rižan: baboi kuleb mindai, el’gendab da om korktad mel’t, miše hänen uništuz eläb – hänen pen’ vunukaine pagižeb vepsäks.
|
47 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Galina Baburova.
Aktivistad popul’arizoitaba vepsläšt kul’turad Petroskoiš
|
-
Kaik nene voded hö oma abutanuded tehta erazvuiččid azjtegoid, miččed om omištadud vepsän kul’turan kaičendale.
-
Pacientan škol om sebr, mitte radab Petroskoin poliklinikas №1.
|
48 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Heini Rostkova.
Kalages mäniba tradicionaližed suks’voibištelendad A. Lisicinan muštho
|
-
Minun mužik Sergei om suks’sportan mastar’.
-
Kaikuččel hihtäjal, kudamb tuleskeleb meiden külähä voibištelendoihe, om ičeze tahtoid.
|
49 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Galina Baburova.
Šokšus sündui uz’ tradicii
|
-
Festivalin nimi om "Vepsän rahvahan tradicijoiden mödhe".
-
"Vepsän rahvahan tradicijoiden mödhe"-festivalin pätegend om vepsläižiden küliden tradicijoiden kaičend.
-
Ved’ Šokš om üksjäine mirus sija, kus sadas necidä čudokast kived.
-
Tegijoiden planoiš om vedäda necidä festivalid Kvarcitnijas kerdan kahtes vodes.
|
50 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Heini Rostkova.
Muzejan projekt toi sured satused
|
-
Fotoiš om karjalaižid sömižid, kalatuz, heinäntego, mectuz, tradicionaližid Karjalan pertid da sauvotusid.
-
Ozuteluz om avaitud Karjalan Rahvahaližes muzejas sulakun 6.^päivähasai, a sid’ se vedetas Karjalan erazvuiččihe agjoihe.
-
Fotokuviden keskes om mugažo 1890.^–1920.^ voziden etnografižid fotoid, miše ozutelusen kacui voiži rindatada Karjalan eläjiden elon ladud ende da nügüd’.
-
Heiden keskes om Šoutjärven eläi, školan opendai Ales’a Anušenkova ičeze poiganke Nikitanke.
-
Sigä ezitadihe uz’ ozuteluzkompleks, kuna ühtes Karjalan tradicionaližiden sädoidenke nügüd’ om pandud sobiden tegemižen kalud – kangazpud, kožalid.
-
Ozutesikš, hajun mödhe el’geta, mi om bankas.
-
Nece om sur’ arvostuz.
-
Sada grant neciš fondaspäi om kuti sada "muzejiden oskar".
-
Necen voden projekt om enččen üks’nimižen projektan jatktand, – sanui muzejan pämez’ Mihail Gol’denberg.
-
Projektan aigan mö tahtoim sada vastused küzundoihe: "Kut eläda pohjoižes?", "Mikš ristitud tuliba tänna, kus om väl’l’ ma kündandan täht, kus kazvatada midä-se om jügedahk?".
|