781 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Pedrvaza
|
-
Hän ei varastand, kuni hänele anttas vastust, haškahti pertihe.
-
Ka en voi vedä sindai sinna, ei ole väged.
-
Kac, mitte om vaudaline, ei kundelte nikut.
-
Ika uradiškandeb, ei anda sanuda vajeht-ki.
-
Nece ei ole kondi, nece om vaiše sen razv!
-
Kac, kut om: kondid jo ei ole amu hengiš, a razv om zel’l’an sijas.
-
Küläs sanutihe, miše Jehim ei ole eläi, – uk vaikastui vähäižeks, nacein, muštli, midä oli viž vot tagaze, a nügüd’ kacu, käzi om kuti uzikoine.
-
Nastoihut lipsaiži kerdan, vaiše ei joškand enamb.
|
782 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Külän noid
|
-
Hän kingiti vahvemba hural kädel häugod, a oiktal kädel tahtoi kinktemba saubata uksen, vaiše ei voind tehta sidä.
-
Narovi, narovi, sanun Semoile, miše vajehtaiži sindai, ak völ kerdan vedäizi pangas, I uks’, kuti pöl’gastui laindad, saupsihe i ei avaidanus enamba.
-
Sovhoztanhal zavottihe lüpsta lehmid, siks čainik ei kehund pordos.
-
Vaiše ei ole čajunke ni kalitkoid, ni koloboid.
-
Ei ole kenen täht paštta, ka ei ole mišpäi-ki.
-
Sid’ oti penen saharpalaižen, pani suhu, joloizi čajud i sanui:
– Ei kožu sinei nece Alla.
-
– Ei tarbiž minei An’oid, – tactes šapkan lavale sanui On’ka.
-
– Hüvä, ei tarbiž, ka, ei tarbiž.
-
Ka On’koi, sinä ala käregande, ku mi ei linne muga, kut tarbiž, – Glašoi pil’kišti muhaden sil’mäd.
-
Hö varaižiba tulda pert’he, vaiše ei voind lähtta tagaze.
-
Ei eläška lidnalaine vitlitušk hänenke.
-
Ei voind elgeta-ki – sanub tot vai iloiteleb.
-
Ku hän ei armastaiži On’koid, ka hän ei mäniži nikonz necen noidannnoks.
-
Ei linne opendai On’kun, ei tarbiž eskai meletada-ki.
|
783 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Mikš tähthile tarbiž maha?
|
-
Ei muitte nimitadihe händast ”partizanaks”.
-
Eragande sinä neiččespäi, Larisa ludal küksi händast, miše nenad-ki ei ozutaiži hänen pertinno.
-
A ezmäi kut händal vitliti, – abidanke, vaiše jo ei muga käredašti sanui As’oi.
-
Ihastuižid, kuni hän Laraha kacub – toižid ei näge-ki.
-
A Lara hänele ei antte.
-
– Ka ku sanud, ka nimidä hubad ei linne.
-
Toukud-se ei ole hänespäi nimittušt.
-
Sinei-ki, As’ka händast ei tarbiž.
-
Mironova da L’ubka nacein, ei tulgoi, – buraiži As’oi.
-
– Ka, ku heile pähä putui, ka voib olda, miše ehtal-ki ei tulgoi.
-
– Kacu, mitte gad om, hered-ki, nacein, ei keradand, tarbiž linneb meile puhtastada, sanui käredas As’oi, lähttes jäl’ghe Laroid lehmidennoks.
-
As’oi ehti heitta käden halatan toižespäi hijamaspäi i zavodi restta sen transport’oraspäi, no ei voind nimidä tehta i transport’or vedati händast edemba-ki.
-
Lehmiden möngandan da heikandan täht F’odorovna ei kulend nimidä, vaiše el’genzi, miše tarbiž saubata transport’or i joksi tamburaha.
-
Sid’ Larisa oti lavalpäi kalun, joksi tulleitimennoksi i čokaiži kalun transport’oran lentaha, vaiše se muga ei azotanus-ki.
-
Sid’ hän joksi As’oinnoks, i hö kahten kesken vedaškanziba hijaman transport’oraspäi, vaiše halat oli uz’ i ei rebinend.
-
– Larisa tahtoi abutada As’oile, a iče kaiken kacui kädehe, no oli hüvä, miše vert ei nägund.
-
Hüvä, miše halat ei olend nüblästadud.
-
Äkkid hö nagraškanziba molembad i ei voinugoi azotadas.
-
A pigai jo ei sand el’geta-ki, midä tegiba nene koume akad: nagraba vai voikaba.
-
Ei rada tehnik nikut.
-
Minä kingitan kingitimen, miše saubata transport’or, a se ei saubate.
-
– Hüvä om, miše kädele nimidä ei ozaidanus, om vaiše künzäidusid.
-
As’oi kacuhti jäl’gile, vaiše ei azotanus, tegi völ kuverdan-se haškud.
-
Ištuihe rindale lumehe, kumaiži pän, miše kacta taivhaze, vaiše fufaikas da paikas ei olend hüvä kacta, i hän lanksi sel’gäle Laroin rindale.
-
– Ei, en kül’mänd.
-
Minä-se jo olen sündutanu lapsen, a sinei ei sa venuda vilul – kül’mätad pridatkad, a ved’ sinei völ tarbiž sündutada lapsid.
-
– Kutak ei, varastadas mindai lidnas...
-
– Varastadas vai ei varastagoi, a konz om völ kaks’kümne seičeme vot, ei ole völ möhä zavodida eläda.
-
A minai ei ole ozad, ka elod-ki ei ole.
-
Ei ole nimidä!
-
– Ei ole nimidä minai.
-
Kac, minei om kuti kaik-ki, om mužik, om tütär, a elon čomanhajud ei ole nimittušt.
-
– Ei, minä en kadehti sindai.
-
Minei ei tarbiž verast ozad.
-
A Pet’oi om vaumiž navedida kaikid, no ei mindai.
-
Ei mäne päiväd-ki, miše mö em laižigoiš hänenke tühjan.
-
A kaks’ akad venuiba vauktal lumel Maplanetal i kacuiba, kut tähthad lendaba mahapäi i palaba, ei ehtinugoi langeta maha.
|
784 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Ol’ga Žukova.
Baban uudimed
|
-
– A babaiž ei käregande meiden päle?
-
– Ei, hän ei homaiče-ki.
-
A ved’ minei pähä-ki ei tulend, miše hubin radam.
-
A baboi kaiken el’gendab, rad om jo tehtud, uudimed om travitud, midä lapsed laida, nägub, miše varaidaba, ei pahas meles tehtud azj, a vändos.
-
– Toižel kerdal, meletagat, midä voib tehta, a midä ei, – sanub baboi, – i küzugat minai, ku midä-ni tarbiž.
|
785 |
Младописьменный вепсский
|
публицистические тексты |
|
Ol’ga Žukova.
Koir da minun alaine
|
-
No koir ei kundle mindai, jokseb i jokseb.
-
Hän ei tahtoind abidida.
-
A otta midä-ni koiran suspäi ei tarbiž, ved’ koir om koir – ed teda, mi om sen meles, haukaidab da völ pöl’gästoitab.
|
786 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Pustpä Annoi
|
-
– A minä uniš nägin, miše lidnaspäi priha tuleb, veraz, ei meiden malpäi i otab mindai mehele.
-
Rahvaz-žо nägi, miše radab hän vaiše tühjid radoid, ei ližatomid.
-
Kazvaiži se sureks, oiktaks, linniži kaiken vihand i ei vanhtuiži nikonz!
-
– Ka ei ištutagoi pertinnoks puid, jured pertin alle kazvaba, dai völ päiväižen pimitab.
-
Muhahti Annoi i mäni radole, a sügüzel toi kuzuden i ištuti čogaha linmale, pohjasižele polele, miše kuvahaine semendusile ei lankteiž, a pohjasine paha tullei oksihe putuiž.
-
Nügüd’-ki völ seižub se kuz’ kesk vauvast koivištod, korged ladv miku kacub, ecib ičeze kazvatajan, da vaiše ei ole jo Annoid necil svetal.
|
787 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Pirun Paroi
|
-
Rahvaz paksus käveli hänennoks nevondaha, i vunukneičukaine Paroi hot’ i arvosti dedad, a veroid da elotedištoid muštho otand ei.
-
– Ei dedhaz ole vunuk, ei el’genda sidä, miše ded hänen, Prokoi, tezi kaikenlaižid primetoid i azjakahid nevondoid, sen täht i rahvahan arvostusen sai.
-
– Nece Paroi löcun kartte hagoižele sase i korskab, ei teda – ken hän om-ki.
-
Ei miš ole arvostada Pirun Paroid: kobud hänespäi om jäi, a ližad kaikile – vähä.
|
788 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Makstuk Paraša
|
-
Ken händast vastaz’ – sil’mid ei voind otta mel’huš modospäi.
-
Kazvod hän oli ei sur’ i ei pen’, hibjale čoma – kaik akoiden mel’huz’ i statj oli hänes.
-
Jäl’ghe gul’bišad prihad kerdan-toižen satoiba Paroid kodihe, no mehele ei otand niken.
-
Päiväd holetomad ei linne, varjoita tarbiž linneb, ei-ik tokui hän kenenke-ni?
-
Harjanu hän om necihe radoho, ei jo voi azotadas.
-
Mil nece rad vaumičihe, minä en kehta kirjutada sen täht, miše Paroi minei ei ole melentartušt.
|
789 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
Moiran pričopk
|
-
Värnikan kül’mändas-ki oli noid, a ei pakaine.
-
Neiččed sil’mid nügüd’ kadjoišpäi ei heitkoi, – i Ol’koi ozuti sormel neičukaižehe, kudamb eci reigun štanoiš.
-
Sauptan stramun-se hot’ nügüd’, ika i neiččed ni üht laukha ei jä, a naida minei se aig jo om!
-
A rahvaz pordon völ ei el’gendand, kut voib pričopk čokaidamata sobas pidädas?
|
790 |
Младописьменный вепсский
|
художественные тексты |
|
El’gendamatoi Pešu
|
-
Oli hän ei paha, ei ažlak, ei hül’gäidand nikeda pakičuses, mille-se venošti muhazi i abuti kaikile, mil voili.
-
No min-ni radab Peša, – ei čomin lähtkoi radod, miku ei el’genda midä-se hän kogonalaz, meletab midä-se ičeze meles edahališt.
-
Zavodib ak händast laida, miše tuukutoi i el’gendamatoi om, a hän vastha:
– Ka radan minä, radan hilläšti, ei mikš kobud-se ningomad leta ole.
|