Texts
                                            
        
            Return to list
            
                    | edit | delete | Create a new
         
            | history
            | Statistics            
            | ? Help            
        
        
        
            
            Muasl’enča
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                 
            
Informant(s):
 
        
         
            Sokolov Pjotr Ivanovich, 1884, Staroe Shilkovo (Vanha-Šilkova), Vesyegonsky district, Tverskaya (Kalininskaya) Oblast
                
    recording place: 
    Staroe Shilkovo (Vanha-Šilkova), Vesyegonsky district, Tverskaya (Kalininskaya) Oblast,    
year of recording: 
1973
recorded: Пунжина Александра Васильевна
        
                
                 
            
Source:
 
        Образцы карельской речи. I. Говоры Республики Карелии, тихвинских и тверских карел, 1994, p. 244-245
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Muasl’enča
        
        
        Karelian Proper
                
Vesyegonsk
                
      
             Muasl’enčana sankaz’et, kor’jaz’et hüvät, heboz’et, händ’äz’et šivottu. En’n’ein Muasl’enčua heboz’ella kagrua šüöt’et’äh, šüöt’et’ää što bl’es’t’it, što hangešša kiän’n’äl’d’iä n’in jo hiän, ei zahr’ahnul bi, skokkiis’en. Šüöt’et’äh Muasl’enčan’ed’el’iks’i, ka i čuratah ül’ičči kül’an, piäl’öis’s’ä kiän’n’äl’l’etäh, šiidä tuaš hebon’e, oh! A pahalla n’in, zaulkah tikn’et, da i ruad’i vain doid’ie kül’äh, kun kagras’t’a et šüöt’ä. A kun šüöt’et’äh kumbaz’et br’ihad da nuor’et t’üt’öt da, l’äht’iitäh, n’in štobi fors’ildua, kül’iä müö proid’ie n’in, vain hel’äjiis’ čieppi. 
 
 Ajeldih toiz’ih kül’ih toko? 
 
 Toiz’ih, toiz’ih. Meil’ä oldihii n’iin, ka miän kül’äššä, Korn’uagovašša ol’i s’er’oda, a toizešša kül’äššä čet’ver’g, kel’l’ä pjatn’ica, kel’l’ä subota. T’imoškinašša ka i ol’i vain subota. Ka kül’ie müöt’en, i kaiken n’ed’el’in aivin raznoiloissa kül’is’s’ä, kel’l’ä konže ken’em päivä. Müö t’iijämmä što meil’ä s’erodana ol’i, T’imoškina t’iijettii, meil’ä šuovatta. A toiz’issa kül’is’s’ä kes’s’ä piät’inča, kes’s’ä čet’ver’ga, kes’s’ä kumban’e päiv šid’ä i, i šin’ä piänä n’iih kül’ih i ajellah, kaiken n’ed’el’in. 
 
 A mid’ä, briha toko hebozella on? 
 
 Br’iha, br’ihat i t’üt’öt, br’ihan hebon’e, da, br’ihan, br’ihan. Issuttaw i t’üt’ön, ottaw, t’üt’ön, ottaw ked’ä hän’el’l’ä pidää, šen i issuttaw. Br’ihalla oma hebon’e, issuttaw i t’üt’ön, šanow: ”Tule l’ähemmä čurajamjah!” 
 
 Hebon’e boikoi, n’in viel’ä i šordaw? 
 
 Šordaw, n’iin možot i šordua, kiän’n’äl’l’ä kruto il’i mis’s’ä on muon’e ka pokruttan’e. Ajetah šipko, n’in vet ei kačota n’imid’ä, i kumuaw i kaikkie ruadaa. Nouššah, istuočetah tuaš, l’äht’iet’äh tuas. 
 
 Muasl’enčana i gos’t’ih kävel’d’ih? 
 
 Gos’t’iloih da, nu a Muasl’enčana ka i kül’äh piet’et’äh ken’en, kel’l’ä on znakomoi. I kel’l’ä hot’ i ew rodn’ua, da znakomoit on n’in, tullah meil’ä, kum päivä kumban’e l’ienöu. Šüöt’et’äh juotetah, viinua olutta, kaikkie, i što pruazn’ikka, ugos’t’ie. 
 
 Bes’owdat oldih Muasl’enčana? 
 
 Oldih, gul’ankat, illalla. Sober’iečetah, ühen talon vuogratah, a ei ühen, n’in taloloih, kes’s’ä t’üt’t’ö on. Issuttih, L’äht’ei toiz’eh taloh, l’äht’ei kolmandeh, kes’s’ä t’üt’t’üö on n’iis’s’ä. A kum jäl’giput’illa l’ien’i jo, per’t’in üheštä koh vuogratah, da kaiken illan üheššä koh i ollaa. Šiel’ä annetahgo d’engat, annettihgo mid’ä šiel’ä, kel’l’ä ewle n’in, hallošta možot on häd’ä. Luajitah vejet’ää, to d’engaz’et soberut kädee. Nu, istukkua üö hot’ do utro. ... Kačotah, da t’iijät, večorkat oldih da gul’ankat, n’in ol’i kaččojua puol’eh per’t’ih šuaten heid’ä. T’iäl’ä kaarattih, šijan’e jät’et’t’ü krugom, kaarata, da. 
 
 Mid’ä hot’ toko karrattih bes’owdoissa? 
 
 Jäl’giput’illa jo čižua kizattii, ka n’iin ka püör’it’t’ih br’iha da t’üt’t’ö, čižua da, br’ihanken. A eiz’is’t’äh, miän aigah n’in ol’i, sobričtah, da kel’l’ä br’ihalla pid’äw kumban’e t’üt’t’ö, s’en i ottaw, s’enke i istuw. S’enke i kizatah t’äššä, mänöü mit’üš kiza, kadr’il’ie šid’ä čižua ruvettih.