VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Darja Hil’. Karjalan Kelen, literaturan da istorijan institutale — 95 vot!

Darja Hil’

Karjalan Kelen, literaturan da istorijan institutale — 95 vot!

Veps
New written Veps
28. redukud 2025 Venäman tedoakademijan Karjalan tedokeskusen konferenc-zalas mäni praznikaline Tedomehiden nevondišton ištund. Se oli omištadud Kelen, literaturan da istorijan institutan 95-voččele jubilejale.

Ištundan programmaha mülüi äi melentartušt. Ezmäi istoriitedomez’ Jelena Dubrovskaja ezini kundlijoiden edes dokladanke enččes Institutan pämehes Maria Nikolajevna Vlasovas da hänen socialižes i professionaližes elos. Sen jäl’ghe Venäman tedoakademijan ühtnik-korrespondent Irma Mullonen starinoiči uden "Studia Nordica" - elektronižen tedožurnalan polhe.
Nügüd’ meile om tärged se, miše uz’ žurnal tehtas istorijaližiden da filologižiden tedoiden ezitajiden ühthižradoks. Nece om ani sur’ sabustuz, sikš ku tedomirus nene tehomehed radaba ani erazvuiččiš poliš, miččed paksus ei sidogoi toine toižehe: heil om konferencijoid, kirjutaba tedožurnaloihe da lugeba tedokirjoid, no kaik se koskeb vaiše heiden tedopol’t. Toivom, miše uz’ žurnal ühtenzoitab tedomehid erazvuiččiš polišpäi. Mugažo "Studia Nordica" om oigetud noriden specialistoiden kazvatusehe, varastam noriden tedo-oppijoiden kirjutesid. Žurnalan toimitajad da arvostelijad kaiken oma vaumhed abutada, paremboita materialoid, — sanui Irma Mullonen.
Ištundan lopus adivoil oli voimuz kacta "Territorija Kul’turi" -programman ezmäižen vipuskan, mitte om omištadud Institutan 95-voččele jubilejale.
Praznikehtal kului äi čomid, lämid sanoid. Kelen, literaturan da istorijan institutan radnikoid ozateliba rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvan, Karjalan tedokeskusen, rahvahaližen kirjišton, Petroskoin universitetan, konservatorijan, rahvahaližen muzejan da Pohjoižen veziproblemoiden institutan ezitajad.
Om mugoine muštatiž — "Kaik mäneb muzejaha", no sanuižin toižin: "Om se-ki, mi muzejaspäi lähteb". Institut om mugoinese om sündunu meiden muzejas da sid’ sišpäi läksi. Vodel 1928 Karjalan kodirandan muzejan pämeheks tegihe vepsläine etnolog, sur’ tedomez’ Stepan Andrejevič Makarjev, kudamban vodel 1931 Edvard G’ulling tegi Karjalan tedo- oppindinstitutan varapämeheks. No Stepan Makarjev oli todesižen pämehen, necen tedomehen panend Istitutan kehitoitandaha oli ani sur’. Karjalan rahvahaližel muzejal da Institutal kaiken oli ühthižid azjoid da projektoid, se om lujas arvokast meiden valdkundan täht, — sanui rahvahaližen muzejan pämez’ Mihail Gol’denberg.
Ozatelendsanoidenke tuliba mugažo adivod R’azanin universitetaspäi. Äivoččes satusekahas ühthižrados Institutad spasiboiči "Periodika"- painišton radnikad-ki.
Kelen, literaturan da istorijan institutan pämez’ Irina Petrovna Novak starinoiči sen uziš projektoiš, tulijoiš kirjoiš da tedoradnikoiden tedosabustusiš. Institutan edes om äi melentartuižid oppindoid, vastusid da tundištoitusid.
Läz voz’sadan aigan meiden Institut om sanu surid satusid Karjalan rahvahiden keliden da kul’turiden, a mugažo kogonaižen regionan istorijan oppimižes. Institutan radnikoiden pämelentartusen om kaiken olnu süvid tedo-oppindoid. (...) Nügüd’ pidäm vastust siš, miše čomin zavodida tošt voz’sadad da jatkta sidä, mihe paniba augon meiden tetabad edeltajad, — sanui Irina Novak.
Venäman tedoakademijan Karjalan tedokeskusen Kelen, literaturan da istorijan institut om Karjalan kaikid vanhemb tedo-oppindorganizacii. Karjalas se om üksjaine gumanitarižen polen akademine institut. Nügüd’ Institutaha mülüb kuz’ erištod: arheologijan, istorijan, fol’kloristikan i literaturtedon, etnologijan, kel’tedon sektorad da tedopolidenkeskeine "Nordica"-tedo-openduzkeskuz.