VepKar :: Texts

Texts

Return to list | edit | delete | Create a new | Statistics | ? Help

Koskhaine Anna , Irina Sotnikova. Venälaižiden sömižiden erigoičusiš

Koskhaine Anna , Irina Sotnikova

Venälaižiden sömižiden erigoičusiš

Veps
New written Veps
Necil kerdal "Karel’skaja kuhn’a i Točka"-projektan ühtnikad da sen päpartn’or Kiži-muzei oliba koumandes gastronomižes ekspedicijas ajoiba čudokahaze Pudožan agjaha. Matkan pätegend oli tundištadas sijaližiden tradicionaližiden sömižidenke da niiden keitändladunke, a mugažo ühtneda Tal’vkalatusen "Pudožan madehed"-festivalihe.
Necil vodel festivalile tuli enamba 300 mest erazvuiččiš Karjalan da Venäman čogišpäi. Muzejan radnik Anna Anhimova vedi sigä mastar’-klassan tradicionaližen karjalaižen disertan vaumištandan mödhe.
Lapsed surel tahtol härkičiba bolad kagrtauknanke da kerthudenke i rigehtiba adivoita sil ičeze vanhembid da sebranikoid, se oli todeks lujas magukaz. Mugažo festivalin aigan mäni sömižiden konkurs, sen ühtnikad vaumištiba 11 kalasömišt, – starinoiči Anna.
Miše sada tradicionaližid receptoid, projektan ühtnikad vastsihe Kuganavolok- da Avdejevo-küliden, a mugažo Pudož-lidnan eläjidenke. Heile ozastui kirjutada 14 tradicionališt receptad. Niišpäi Vodlozeron keitändladun nel’l’ receptad i Pudožan keitändladun kümne receptad.
Kacmata sihe, miše nened eländtahod oma ühtes rajonas, niiden keitändladud erineba toine toižespäi. Pudožan kotletoid tehtas madehespäi, Vodlozeron kotletoidhaugespäi. Om melentartušt mugažo, miše Vodlozeron keitändladus tahthan vaumištandan täht ei kävutadud taiginmuigotest, a tehtas podkvasje: ottas koume luzikad rugižjauhod veden ühtele litrale i muigotoittas nel’l’ päiväd. Jäl’ges tehtas tahtast: ottas 70 % rugožjauhod, 30 % – nižujauhod, – sanui Anna.
Tradicionaližiden sömižiden keskes oliba kalakurnikad (erazvuččel formal da erazvuiččen kalanke), babukkeitoz lihanke, salat haugespäi, avaitud pirgaižed vai rasstegajad, pudožlaižed kalitad, madeh ičeze sokus, paštikod tauknaspäi, leib, kislid i toižed.
Kalitad om popul’arine tradicionaline sömine Karjalas. No kaik-se sen receptad erazvuiččiš eländtahoiš erineba. Kaikuččel emägal oma ičeze peitused kalitoiden paštmižes.
Pudožan tetaban dizaineran da modeljeran Aleksei Medvedevan mam Tatjana openzi meid paštmaha pudožlaižid kalitoid. Hänen sanoiden mödhe, konz näpištad kalitoidom tärged tehta korktoid röunid, – sanui Anna.
Kagrkisel’ om äjiden rahvahiden tradicionaline sömine. Pudožan eläi Rimma Krapivina vaumišti kislin "Karel’skaja kuhn’a i Točka" -projektan ekspedicijan ühtnikoiden täht. Miše se oliži magukahamb, voib ližata saharad da void. Äjad ühtnikad homaičiba, miše sen magu om eriline, sihe pidab harjeneda.
Minä avaižin ičein täht Vodlozeran keitändladun i tahtoin pörttas Kuganavolokkülähä, miše kirjutada receptoid sijaližil eläjilpäi. Om arvokast, miše eläjad kaičeba tradicionaližid sömižid i oma vaumhed jagatas niiden receptoil. Tahtoin, miše enamba pagižižiba venälaižiš sömižiš, päazjasniiden erigoičusiš, – sanub Anna.
Matkas ozastui kirjutada melentartuižid receptoid, miččidenke tahtoim jagadas teidenke. Naku om üks’ niišpäisalat nütktud haugespäi. Nece om kebn, no magukaz sömine. Sidä ei voi löuta Internetas, nece znamoičeb voit čudutoitta ičeze heimolaižid da läheližid, konz vaumištat sidä. Receptanke projektan ühtnikoidenke jagoihe Irina Žukova Kuganavolok-küläspäi, Vodlozeron keitändladun kaičii.
Ekspedicijan ühtnikoile ozastui vastatas erazvuiččiden sugupol’viden ezitajidenke a nece znamoičeb, miše keitändladun tradicii eläb.

Salat nütktud haugespäi
Sinei tariž: haug’, luk, morkofk, sol’ da perc.

Haug’ pidab puhtastada, erigoitta kalaliha rodišpäi, solata (2-3 päiväd). Jäl’ges pidab keitta kalaliha. Konz se om vaumiž, pidab se panda tarelkaha vilugandemha. Pidab lämbitada rehtil’, ezmäi žarda sil čaptud luk, jäl’gesmorkofk, kaik pidab vilugoitta. Konz kalaliha linneb vilu, se pidab nütkta penile supalaižile. Salatstaucaha pidab panda haugen liha, ližata sinna žardud luk da morkofk. Panda solad da percad magun mödhe, kaik segoitada. Hüväd sömtahtod!