Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Irina Sotnikova.
Čoma matk Karjalaha
Источник:
Kodima № 7, 2026, с. 3
Irina Sotnikova
Čoma matk Karjalaha
вепсский
Младописьменный вепсский
Kezakus vepsläižiden delegacii Vologdan agjaspäi oli Karjalas. Delegacijaha mülüiba Babajevon rajonan Borisovon da Timošinon školiden openikad, kudambad projektan aigan oppiba vepsän rahvahan tradicijoid da veroid, ühtniba azjtegoihe, miččed om oigetud vepsän kelen kaičendaha. Ühtes lapsidenke oliba heiden opendajad Ol’ga Smirnova, Ol’ga Balaban, Ol’ga Jegoričeva, Irina Bikova i L’udmila Zagul’ajeva.
Karjala vastsi adivoid čomal säl. Kel’ekspedicijan ühtnikoiden täht oli vaumištadud melentartuine programm Petroskoiš da Šoutjärv’-küläs. Ezmäine sija, kuna läksiba projektan ühtnikad, oli Šoutjärven vepsläine etnografine muzei.
– Natalja Anhimova tegi lujas melentartuižen ekskursijan. Mö tedištim muzejan istorijan polhe, nägištim unikaližid kaluid, kulištim muzejan augonpanijan Rürik Loninan än’t, čuklahtuim vepsläižiden elon da tradicijoiden istorijaha, – sanui Vologdan agjan "Vepsän kul’tursebran" pämez’ Ol’ga Smirnova.
Mugažo ekspedicijan ühtnikad vastsihe Šoutjärven školan vanhembiden klassoiden openikoidenke, kudambad jagoihe ičeze mahtištol projektoiden todenzoitamižes. Vastuz oli lujas läm’ da sebraline. Sijaližen školan openikad vändiba kantelel. A lopus kaik vajehtihe muštlahjoil da pagižiba ühthižrados.
Petroskoiš openikad opendajidenke oliba adivoiš "Vepsläine"-taidehstudijas, kus mäni melentartuine mastar’-klass.
– Ühtes Julia Aprodunke mö tegim heboižid džutaspäi da erimujuižiš nitišpäi. Kaikuččel läksi ičeladuine hebo – mujukaz, sarnaline, ičeze tabanke. Vastusen aigan opendajad da lapsed radoiba, pagižiba, jagoihe ičeze idejoil da tedoil, – sanui Ol’ga Smirnova.
Lapsile da aigvoččile lujas tuli mel’he mastar’-klass, kaik oliba hüviš meliš.
Päiv lopihe kävundal istorijaliž-kul’turižehe "Pol’arnii Odissei" -keskusehe, kus voi tundištadas merimatkan tradicijoidenke.
– Nece om čudokaz sija. Ezmäi meiden täht tehtihe tundištoituzmatk muzejadme. Mö tedištim, kut tehtihe laivoid, miččiš kodvusiš läbi pidab päzuda merimehile, nägištim unikaližid eksponatoid da laivoid. Lapsed oliba ihastusiš il’mištospäi! Jäl’ges, mastar’-klassal, mö openzimoi sidoda erazvuiččid merisol’mid. Nene tarbhaižed mahtod kožuba meile lebumatkoiš! Nece ei olend vaiše lebuaigan mänetand – lapsed saiba hüvid tedoid, miččed jäba pähä pit’käks, – jagoihe tundmusil Ol’ga Smirnova.
Nene oliba čomad lebupäiväd Karjalas. Päipaštokaz sä, uded tundištoitused da avaidused tegiba matkan unohtamatomaks, toiba lapsile da opendajile äi ilod da hüväd mel’t. Kodihe nored oppijad pördihe ei vaiše čomiden muštlahjoidenke da hüviden muštlotesidenke, no i suren tahtonke kaita da kehitoitta vepsän rahvahan bohatad kul’turjäl’gestust.
Matk Karjalaha oli "Taimen" -etnokul’turižen kel’ekspedicijan projektan aigan, miččen todenzoitab eloho Vologdan agjan "Vepsän kul’tursebr" sijaližen valdmehišton rahatugel.