Тексты
Вернуться к списку
| редактировать | удалить | Создать новый
| Статистика
| ? Помощь
Popova Irina .
“Kalarand”–praznik kerazi sebranikoid
Источник:
Kodima № 7, 2026, с. 5
Popova Irina
“Kalarand”–praznik kerazi sebranikoid
вепсский
Младописьменный вепсский
Keza Karjalas jäb muštho ei vaiše vauktoil öil, no čomil vepsän kul’turan praznikoil-ki. Kezakus vanhas Šoutjärv’-posadas mäni udessündutadud "Elonpu"-praznik. A 4. heinkud praznikoiden estafetan oti susedposad – Kalag’. "Kalarand"-etnoparkas tradicijan mödhe mäni čoma ühtennimine vepsän kul’turan praznik. Täl vodel praznik vedetihe jo ühesanden kerdan.
Änižen rand oli täuttud pajoil, ilol da todesižen lemen čomil hajuil. Tänna tuliba adivod Petroskoišpäi i susedkülišpäi, miše čukloutas vepsän kul’turan da avoinsüdäimeližen adivoičetusen il’mištoho.
Praznik zavodihe ei muzikalpäi, a istorijan eläbal änelpäi. Adivoihe tuli Vepsän rahvahan hor – unikaližiden pajoiden kaičii, miččele täl vodel täudub 90 vot. Sen pajod sid’-žo andoiba hüväd mel’t kogonaižeks päiväks.
Lämid tervhensanoid sanuiba Karjalan Parlamentan varapämez’ Ol’ga Šmajenik, Änižröunan administracijan pämez’ Grigorii Šemet, Kalagen eländtahon pämez’ Mihail Pol’akov. Karjalan rahvahaližen da regionaližen politikan ministr Sergei Kisel’ov andoi Mihail Pol’akovale "Panendas Karjalan valdkundan kehitoitusehe"-znaman. Mugažo kitändkirjeižid anttihe aktivižile külän eläjile, kudambad abutiba tehta necen čoman praznikan.
Lapsiden täht Karjalan rahvahan "Čičiliušku"-teatr ozuti "Katin starin" -teatrozutusen. A etnoparkan pälaval eziniba erazvuiččed fol’klorkollektivad: "Pihläine"- da "Randaine"-vepsläižed pajoansambl’ad, "Pitarici"-venälaižen pajon hor, "Oma pajo" -Karjalaine rahvahaline hor da toižed. Praznikan adivod voiba ühtneda tradicionaližihe karguihe da vändoihe "Karjala"-fol’klorkollektivanke. Kacujad aplodiruiba, pajatiba tutabid pajoid da openziba uzid karglikundoid ani pälavanno.
Mönd- da käzitörividen keskes voi löuta da ostta sidä, mi linneb lämän mušton Kalages mänetadud päivän polhe. Kaikutte tahtnik voi tehta küzundoid mastarile da eskai tehta muštlahjoid ičeze käzil, paštta kalitoid. Vepsän kelen navedijad kodviba ičeze tedoid da ozaižiba sanoid vepsän kelel. Praznikan päadivsömän oli magukaz savun hajunke lem’, mitte oli keittud katl’as pažagal.
Praznik mäni lujas veslas, kaik oliba hüviš meliš. Lopus praznikan vedäi, Karjalan Rahvahaližen teatran artist Aleksandra Aniskina, sanui:
– "Kalarand" kerazi kaikid, ken tahtoi čukloutas praznikan il’mištoho i kosketada muzikan, kargun da rahvahaližen veroiden noidust. Muga tuli lophu vepsläine "Kalarand" -praznik – se jäti necen noiduden palan ühtnikoiden südäimihe pit’käks igäks.