ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | Статистика | ? Помощь

Alina Gapejeva. Vahnan polven lujus

Alina Gapejeva

Vahnan polven lujus

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Mihail Jevsejev elokuus täyttäy 98 vuottu. Häi on jälgimine Ižänmuallizen voinan veteruanu Priäžän lohkol, ristikanzu, kenen elaijas kuvastuu muan histourii.

Konzu vuvvennu 1941 Jevsejevien pereh lähti iäres omas Pyhärvespäi, heidy uskoitettih, ku evakkoh työtäh vaigu nedälikse-toizekse. Kerale otettih vaigu joga päiviä tarvittavua, ei tietty, ku kodih tullah vaste kolmen vuvven peräs.
Vuvvennu 1944 kodih tulduu 15-vuodehine brihačču nägi hirvien kuvan. Mostu et näi nimittumas kinos. Karjalas joga kohtas jallan al oli "voinanlahjua". Miša lähti sap’ouroin joukkoh, ainavo ruadobruja heil silloi oli tavalline pystin. Joga askel sai olla jälgimäzenny. Sap’ouroin viizahuon, ku heijän hairavon hinnannu on elaigu, häi opasti joga päiviä. Hos kui varavozeh oli Miša ruadajes, ga kerran sai kontuuzien räjähtyksen aigah. Se andau tiediä tänäpäigi.
Jälles voinua oli rauhažu, ga vaigei ruado: mies oli bombitettuu da palanuttu Petroskoidu uvvessah nostamas, sit sluuži radistannu rajal, rakendi tielöi da ruadoi zvierisouhozas. Tänäpäigi veteruanu hyvin mustau Morzen aberii, hos toiči tavallizet sanat vilahtetahes piäspäiunohtutah.
Nygöi Mihail Petrovič eläy omas vahnas puuhizes kois. Mugažas fatieras, kuduan hänele tarittih, kieldävyi, andoi lapsile da bunukoile. Sanou, ku on rakas mual elämäh. Ga eliä ainos vai rodieu jygiembi. Veteruanu muheloittajen verduau omua matkua pordahilpäi sap’ouran ruadoh: nygöi kaikis suurin varavo on ei öntästyö väittömytty da ei sorduo pystyspiälleh.
Igih da vračoih käyndöih huolimata Mihail Petrovič ainos vie ruadau muadu ogrodas, kazvattau kartohkua da laukkua.
Konzu toivotan hänele eliä sadah vuodessah, häi hengästäh, ga uskaldau, ku oppiu ponnistellakseh. Da sit uskalmos tunduu vahnan polven lujus, niilöin rahvahien malto pyzyö pystöi silloigi, konzu bojut matkatah kaijal kujol, kudai vedäy oman koin pordahile.