ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Maria Filatova. Piterišpäi todud ozutelust nägištiba Šoutjärven eläjad-ki

Maria Filatova

Piterišpäi todud ozutelust nägištiba Šoutjärven eläjad-ki

вепсский
Младописьменный вепсский
Tradicionaline vepsän rahvahan elo (Традиционный образ жизни веспов) – mugoine nimi om foto-ozutelusel, mitte om todud Karjalaha Piterišpäi. Fotokuvid ehtiba nähta Petroskoin eläjad, a nügüd’ ned om todud vepsän male.
Šoutjärven etnografine muzei möst rigehtib ihastoitta adivoid uzil azjoil. Jo toižen kerdan kohetud muzejas om avaitud foto-ozuteluz. Nügüdläine ozuteluz om todud Piterin etnografižes muzejaspäi. Sigä kaitas läz 1200 kuvad, miččed om tehtud vepsän mal sada vot tagaze. Parahim fondan pala nügüd’ ozutadas meiden mal.
XX- voz’sadan augotišes äjad tedomehed ajeliba tedištuzmatkoihe, Venäman öbokale, suomalaižugrilaižiden rahvahiden elotahoze. keraziba etnografižid materialoid. Tedomehed Zinaida Malinovskaja, Nikolai Rozov tegiba äi fotokuvid ičeze tedomatkoiš. Äjad niišpäi voim nähta nügüd’. Fotokuviden keskes, kaikid vanhembad om tehtud vozil 1902 da 1908. Niiden tegijad oma J. L’ackii da A. Batalin.
Ezitadud fotod kuti sirdäba meid männudehe voz’sadaha. Enččid käzitöid, eloradoid, pertid... Äjad nägištiba kuviš ičeze kodiman tahoid, tutabid ristituid. Naku om padanik, a sid’ om kündai pöudas, toižessur’ kanz pičuižespäi vanhazasai... Kuviš voib nägištada, kut rahvaz sädihe, midä radoi, miččiš pertiš eli.
Natalia Anhimova: "Meile lujas om mel’he se azj, miše voim nähtta vepsläižed rožad. Kuviš om norid mehid, om-ki vanhoid ristitud. I nece om lujas hüvä. Lujas čududeli kuva, miččes nägem meiden muzejan. Foton tegii andoi kuvale Kulakon pert’-nimen. Se oli tehtud vodel 1935. Siloi nece kulak-termin kävutoittihe. Fotokuviš voim nähtta sen, midä meiden elos ei jo ole. kadotim erasid azjoid. Ozutesikš, fotoiš nägem aitoid, erasid radoid. Nece ozuteluz andab kacujile kuti lasketas, süvetas proidnudehe aigaha".
Nügüd’ muzejan radnikad radaba projektas, miččehe om tulnu äi uzid melid da azjoid. Rad jo zavodihe da jatktasoi. Ozutesikš, nügüd’ monoblokihe, miččed radaba jo amu muzejas, nügüd’ om pandud uzid fotoid da tedoid. Mugoižiden kompjuteroiden abul kaikutte tahtnik voib tedištada vepsän man istorijan polhe, kacta fotokuvid, kundelta pajoid. Mugažo projektan mödhe planuitas painda uzid kirjoid. Ned starinoičeškandeba nügüdläižes elos vepsläižiš küliš. Miččed ned oma, tedištam jo pigai.
Fotokuvad linneba muzejas kaks’ kud. Sen jäl’ges ned linneb oigetud toižihe Karjalan muzejoihe.