ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Galina Baburova. Kaiken lämil sanoil johtuteli kodimad...

Galina Baburova

Kaiken lämil sanoil johtuteli kodimad...

вепсский
Младописьменный вепсский
Ku lühüdas starinoita Vladimir Brendojevan, tetaban Karjalan runoilijan da kirjutajan polhe, ka pidab sanuda, miše hän südui vodel 1931 Oloncan rajonan Berežnaja-külähä, a kazvoi Sürjas. Suren voinan aigan Vladimir Brendojev kävui suomalaižehe školaha, kus openzi suomen kel’t. Muite, kazvatajidenke da susedoidenke hän pagiži karjalan kelen livvin paginal, miččen kogonaižen elon hän lugi ičeze päkal’hudeks. Kuitežas hän lopi školan, a sen jäl’ghe päzui opendamhas Belomorskan meriškolha, sigä openzihe merimeheks. Vodel 1983 Vladimir Brendojev jäti radod flotal da läz vot radoi Petroskoiš Kelen, literaturan da istorijan institutas Karjalan kirjutajiden sebran Literaturižen fondan ohjandajan. Lähttes pensijale, hän ajoi elämaha Oloncaha, kus oli-ki mahapandud vodel 1990.
No pagiškam Brendojevan literaturižen sädandradon polhe. Ezmäi kaiked pidab sanuda, miše Vladimir Brendojev oli ezmäižen, ken zavodi kirjutada runoid da starinoid karjalan kelen livvin paginal. Ezmäižed hänen runod oli paindud Neuvosto Karjala (nügüd’ om Karjalan Sanomat)-lehteses. Sid’ Vladimir Brendojev zavodi paksus kirjutada neche lehtesehe da Punalippu (Carelia)-kulehtesehe. Vodel 1980 läksi hänen ezmäine runokogomuz. Kogonaz Brendojevan elon aigan niid oli viž. Runoilijan surman jäl’ghe oli paindud völ koume runokogomust.
Vodel 1981 Vladimir Brendojev tegihe Kirjutajiden sebran ühtnikaks. Vladimir zavodi kirjutada siloi, konz ristituil sündui toiv karjalan kelen udessündutamižehe. Ičeze runoil hän ozuti, miše rahvahale om tarbhašt kodikel’. Ezmäi kaiked hänen runod om omištadud kodimale, kodikelele, karjalan rahvahale. Vladimir Brendojev paksus pagiži karjalan kirjkelen mahtoiš, uskoi armahan kelen udehe eloho.
Hän kändi karjalan kel’he A.S. Puškinan, M.J. Lermontovan, N.A. Nekrasovan, S. Jeseninan, N. Rubcovan, J. Jevtušenkon, J. Baratinskijan da toižiden tetabiden Venämas runoilijoiden töid. Vladimir Brendojevan-ki runod oli kätud toižihe kelihe. Suomalaižed tedomehed da runoilijad oliba korktad mel’t hänen sädandrados. Äjad sanuiba, miše Brendojev om lahjakaz da mahtokaz ristit, runoritman hüvä tedaimez’. Ičeze panendas Karjalan literaturan kehitoitandaha hän sai surid pauklajoid.
Oloncan rahvahaližen kirjišton seinäs om laud hänen muštoks. A vodespäi 2000 Karjalas pidätas Runofestival’ Vladimir Brendojevan nimel. Täl vodel se mäni jo 16. kerdan Oloncan lidnas. Festival’ tehtihe 4. sügüz’kud, kahtes päivas edel runoilijan sündundpäiväd. Necil vodel Vladimir Brendojevale täuduiži 85 vot.
Festivalil oli tehtud nel’l’ sijad irdal läz kirjištod. Ühtes sijas voiži kundelta vai lugeda än’heze Vladimir Brendojevan runoid, toižeskundelta rahvahan pajoid, koumandes kacta karguid da kargaita ühtes sebroiden ühtnikoidenke. Nelländes sijas ristitud vändiba Kyykkä (veps. vänd lögil”)-vändoho, mitte nügüd’ udes tegihe popul’aižeks karjalaižen norišton keskes.
Päivän toižel polel praznik jatkui kirjištos, kus tehtihe Karjalan literaturan festivalin ühthevedod. Sil nimitadihe kaiked, ken sai Brendojevan-nimel pauklahjan neniš voziš. Täl kerdal se anttihe Natalia Pettižele, kudamb ohjandab Karjalan koivuine-horad Oloncas.
Festivalile tuli äi adivoid Petroskoišpäi, Essoilaspäi, Ripuškalicaspäi, Tuksaspäi da toižiš sijoišpäi. Ristitud johtuteliba Vladimir Brendojevad, tegiba karg-, pajoda runolahjoid praznikale tulnuzile mehile.
Oli lujas hüvä nähta, kut festivalihe ühtniba ei vaiše aigvoččed ristitud, no lapsed-ki. Kogonaižen päivän parznikal kului vaiše karjalan kel’. Karjalan kelel eziniba artistad laval, sil pagižiba praznikan vedäjadki da kaik, ked pidiba sanad. Meletan, miše tetab Karjalan runoili oliži ülevan siš sugupol’ves, mitte hänen surman jälghe jatktab kaita da kehitoitta hänen armast kodikel’t.