ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Veniamin Kozlov. Kui Sergei opastui kriukkah

Veniamin Kozlov

Kui Sergei opastui kriukkah

карельский: ливвиковское наречие
Новописьменный ливвиковский
Eli-oli Sergei-brihačču. Häi opastui tavallizes školas da oli ihan moine, kui toizet školaniekat. Ser’oža oli hil’l’aine, rauhaine da yksinäine brihačču. Hänel oli ylen atkal školas, hänel ei olluh dovariššua. Hänen päivät mendih igäväh da yhteh luaduh, ei olluh nimidä uuttu, ga ylen äijäl himoitti sidä!
Muga kuului äijy päiviä čuuduo vuottajes. Kerran, urokoin jälles, Ser’oža astui kodih stadionas siiriči. Stadional häi nägi rahvastu, kuduat lykittihkeppii”. Brihačču oppi teriämbäh astuo rahvahas siiriči. Moni päiviä meni sen jälles, konzu Ser’oža uvvessah nägi niilöi rahvahii stadional. Brihačču rohkeni da tuli lähembä kaččomah midä hyö ruatah. Lähembä tulduu, kuuli, ku lykättih hyö pualikkoi, sorrettihbankoi”. Tossupiän brihačču rohkeni kyzyö, mibo kižoi tämä on. Se oli Kriukku libo Kyykkä. Vie kodvazen mendyy Ser’oža kyzyi, suaugo hänel lykätä pualikku kerrantoizen. Hänele annettih luba lykätä da kučuttih tulla harjaitteluh. Kodvazen mietittyy, brihačču suostui. Muga algavuttih mieldykiinnittäjät harjaittelut. Konzu kuun aigua häi kävyi harjaitteluloih, händy kučuttih enzimäzeh kilbah. Kilvas häi sai voiton. Sen jälles Ser’oža äijän harjaitteli, löydi äijän dovariššua ei vaiku Kyykkä-kižas, školasgi. Kai tämä oli keviäl.