Тексты
                                            
        
            Вернуться к списку
            
                    | редактировать | удалить | Создать новый
         
            | История изменений
            | Статистика            
            | ? Помощь            
        
        
        
            
            Kukoi i reboi (Runosarn)
         
        
        
                
        
        
        
                
                
                
                
                
                
                
                 
            
Источник:
 
        Viktor Jeršov, Verez tullei, 2018, с. 92
        
                
        
               
        
        
    
        
                
        
            
            
            
                    
                
        Kukoi i reboi (Runosarn)
        
        
        вепсский
                
Младописьменный вепсский
                
      
             Pul išttes kanoidenke öl
 üks’ kukoi launui, kuti segoi. 
 I neciš eile hondod völ,
 da kidan kulišti vanh reboi... 
 Se oli kezal, hüvä mez’. 
 Kut savu, sumeg rippui vilu,
 i kastken tippuiš oli hein,
 hot’ vihmad amu eilend siloi. 
 Kaks’ hirüt reboi vaiše söi,
 vac – pal’l’az, sikš i vägi kadoi. 
 I ectes midä-ni hot’ völ
 hän surman eläjile kandoi. 
 Om reboin näl’gäs terav mel’:
 – Ah, Pešoim, tundištid-ik mindai? 
 Ved’ sinä oled minun vel’l’,
 vai, Pešoim, lühüd mušt om sinai? 
 I ani pehmed hänen än’:
 – Ka kulištid-ik – kitänd sini! 
 Ed uhtei, laulai, topsid man,
 kanz sur’, ka aigoiš lähteb uni! 
 I vozil keratud – om süvä mel’! 
 – Ozuta-ške minei suugal,
 Kus joda voižin, armaz vel’l’,
 ved’ minun sus i kurkus kuivi. 
 Min tahtoib manitai, sen sab. 
 – Nu, päzu, vellüt, – änes muhu... 
 A meiden muštho laske jäb,
 kut putui kukoi reboin suhu.