ВепКар :: Тексты

Тексты

Вернуться к списку | редактировать | удалить | Создать новый | История изменений | Статистика | ? Помощь

Paušin Šan’uu. Aleksandr Barancev on meiden kuuluž heimolaine

Paušin Šan’uu

Aleksandr Barancev on meiden kuuluž heimolaine

карельский: людиковское наречие
Новописьменный людиковский
Lyydilaine A. Barancev (20.04.1931-14.07.2012) rodiihez Pyhärven čupus, Peldoža-kyläs. Vuodel 1905 Peldožas oli 55 kodid da 325 eläjäd, no kylä suureni, sendäh konz aiguižed lapsed omis perehispiäi ei lähtetty elämäh toizih kylih, hyö strojittih omad kodid sežo Peldožas, siegi ižandoittih. Žiälikš, gu nygyy tädä kyläd ei ole, sie eletäh vaiku kezämökkieläjäd.
Aleksandr Barancevan vahnembad mollembad oldih Peldožaspiäi. Hänen tuatanIivanan Paušinrodunnimi oli Nikitinad, siid familii muutettih Barancevakse. Hänen muamoIgnuoin Anni, Sekon Anni, rodiihes 21. talvkuud vuodel 1895. Annil da Paušil oli 7 laste. Lyydin kieliozuteksed”- kniigas on muga kirjutettu A. Barancevan vahnembis, hänen muam saneli: ”⊂..⊃ Paušši se poige naitettih, mäni miehele. Siid Borancou nai, Sekoz otti minun. Davai myö siid elädä da olda, da sit elämižid da kai, da siiten elimme-olimme, da siit kodin sroiime, da siit toižen, da siid d’o zavodiimme muga elädä. Ei olnu ni vierahal kord’al viedih ven’čale meit!”.
Vuodel 1938 Barancevan pereh tuli elämäh Priäžah, siga Aleksandr Barancev zavodi opastumah školas. Vuodel 1941 heiden pereh: tuat, muam da kuuzi laste lähtettih evakuacijah: ”Tämä voine zavodiiheze, siid myö elimme Priäžäs. Mužikke minun ruaduoi, a minä siid lehmäd da heinäd azuin, da niitän da lapsiden ker kodiz da kai ⊂..⊃ Bombii ikkunat, kai pertiz murenzi ⊂...⊃ Ka midä azettuu, d’o kezän sen ijun’an, ijul’an, augustal, lopul: ”Sobirače iäre! Kaikkit, štobi soberikatokseh, kem midä voined ottai! Kahtes čuasus”... D’o bombii Priäžän, dai kodit, kai ei sua mändä lähikse, muga bombii ⊂...⊃ Nägytäh kodit, ku sytytetäh, ka eno hyvim meile se plam’a nägyu, ka srašno kaččoi: uidigamme myö iäre. Tulemme, puutuimme mašinah, lidnah pristanile meid viedih ⊂..⊃ Sii myö lidnaz yöm magažimme, da baržale da Arhangel’skah meit posadittih, lähtimme sinnä ajamah Vit’egrihpiäi. Ajamme, kaheksatoš päid ajuoimme, do mesta. A siit tuodih meit Sookolah... Sokolaspiäi peresadittih toižeh da siid ajuoimme poojezdal. Siid N’andomah tulimme... Siid myö d’iäimme sih Arhangel’skah..” muga mušteli tädä dygedad voinan aigad Aleksandr Barancevan muam.
Vuodel 1944 lopus pereh tuli Petroskoih, a siid Peldožah, Aleksandr opastui Pyhärven školas i eli internatas. Siid vuodel 1945 hänen pereh siirdyi elämäh Petroskoih.
Vuodel 1947-1951 A. Barancev opastui arhitekturnuois opištos, siid lähti armijah. Armijan dälges zavodi ruadamah Petroskoin Specstroi-kontoras. Konz hänele täydyi 25 vuotte, v.1956 A. Barancev zavodi opastumah Petroskoin universitetas suomelaž-ugrilaižes fakul’tetas. Yliopištos A. Barancev opastui ylen hyvin, i opastundan aigal häin sežo iče lugi englandin kielte. Omad pyhärven dialektad (Peldožan dialekt) häin zavodi lugemah da tiedustamah aspiranturas, kus opastui viiž vuotte, v. 1961-1965, Kielen, literatuuran da hištorijan instituutas. Barancevan ličenzijatruad oli nimitettu lyydin dialektan fonetikale, i vuodel 1963 A. Barancev rubezi ruadamah instituutas. Vuodel 1971 A. Barancev puolišti oman ličenzijatruadon Viros, Tartun yliopištos.
Kielen, literatuuran da hištorijan institutas ruates, A. Barancev kirjutti läs 50 tiedoruadod: kniigad, artikkelid daigi sanakniigad. No kaikis kuulužimbakse minun mieles on tulnuLyydin kieliozutuksed”- kird’, kudai piäzi ilmi vuodel 1978. Kniigah oli kerättu kieliozutuksed pyhärven dialektal kirjuttamad: kerdomuksed Pyhärves, Pyhärven rindal olijas kylis, kyliin eläjiis imi., sežo siit on olemas kerdomuksed voinan aigasgi. Kai kerdomuksed A. Barancev pagizutti omad muamodAnna Barancevalpiäi. Kuigi hänen muam, iče A. Barancev ylen hyvin pagizi omal pyhärven dialektal. Nygyy kai tekstadLyydin kieliozutuksed”- kird’aspiäi oldah VepKar-korpusas (dictorpus.krc.karelia.ru).
A. Barancev ruadoi meiden instituutas läs 30 vuotte. Instituutan internuot-sivul sežo voitte lugeda hänen tiedomatkas: http://illhportal.krc.karelia.ru/section.php?id=2663